Alo Lõhmus: jalgrattaga Eestimaad kuulamas

„Miks peab isegi talvel rattaga sõitma?!“ karjatas üks härra, kui astusin Tartu vaksalis rongilt maha, jalgratas käekõrval. Härra astus rongi, mu ratas ei võtnud talt sentimeetritki ruumi ära. Aga tema küsimus jäi painama. Miks ma rattaga sõidan?

Vahel on juba kaugelt näha, et majas elab Kunstnik: taluaeda ehivad skulptuurid, katusel helgib plekist observatooriumitorn. Kunstipäraselt kollane koer jookseb haukudes tee peale. Kuna ta on üsna suur ja tema plaanid ebaselged, tulen ratta pealt maha.

„Ega ta ei taha muud, kui et teda silitataks!“ hüüab Kunstnik õue pealt.