Romantikast planeeringuteni – arukate külade programm loob uusi võimalusi

Arukate külade projektis osalemine on kaasa toonud põnevaid lahendusi, mis tänu piirkondlikule koostööle aitavad oma kodukandil senisest veelgi edukamalt areneda.

„Suurim avastus ja kõige väärtuslikum kogemus on see, kuidas üks kogukond ja kõik selle elanikud saavad koonduda ühe idee taha. Õigemini – kuidas on võimalik koos avastada ja defineerida meie ühiseid väärtusi, vajadusi ja tulevikuväljavaateid ning hiljem koos selles suunas liikuda. Arukate külade programm võimaldas Virtsu minevikku, olevikku ja tulevikku üheks siduda ning liikuda arukalt edasi. Arukalt ses suhtes, et teha asju aru ja pühendumisega kollektiivselt,“ kirjeldab oma kogemust programmis osalenud külade mentor, Virtsu kooli direktor ja Virtsu Arenguseltsi juhatuse liige Stanislav Nemerzhitski.

Kriilevälja väärtustab liikluskasvatust

Kriilevälja küla asub Paide linna lähedal – Paide kesklinna saab lausa jalgsi minna. Viimastel aastatel on külas jõudsalt arenenud eramuehitus ja kasvanud on elanike arv just lastega perede osas. Külaelanike ettevõtmisel valmis 2019. aastal külaplats. Peetakse koos traditsioonilisi üritusi: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine lipuheiskamisega, kevadtalgud, jaanipäev, lõikuspidu, advendi tähistamine, külakoosolekud jpm. Üritustel osalevad nii külaelanikud kui ka külalised Paide linnast, naaberküladest ja kaugemalt.

„Üheks meie küla oluliseks arengusuunaks on ka väliskoostöö ja mainekujundus,“ tutvustab tegevust külaseltsi juhatuse liige Anneli Tumanski. Teine suund, millele samuti palju tähelepanu pööratakse, on turvalisus, eriti lastega seotud liikluskasvatus. Loomulikult kuulub turvalise külaelu juurde ka see, et lume- ja libedatõrje tehtud oleks ning teid õigel ajal lahti aetaks.

Arukate külade projekt on Kriilevälja küla jaoks kestnud ligi kaks aastat ning Anneli Tumanski hindab seda aega huvitava ja kasulikuna. Välja arendamisel on liikluslinnak – peamiselt lastele suunatud õppeplats, mis saab avatud olema ka väljastpoolt tulijatele.

Lubja küla saab nutika pingi

Lubja on küla Harju maakonnas Viimsi vallas, mida iseloomustab tugev seltsielu ja koostöövalmidus, muu hulgas on külaselts enesele vallalt ka oma maa ostnud. Koostöös kohaliku haldusfirmaga hoitakse korras tervise- ja suusarajad, Viimsi ettevõtlike daamide organisatsiooniga tehti ühisprojekt „Pargikultuur pärnadega“, traditsiooniks on kujunenud jaanituled ja rannarahva piknikud koos isetegevuskollektiividega.

Arukate külade projektist rääkides kõlab külavanem Raimo Tanni hääles aga sulaselge romantiline noot. Nimelt sai pilootprojekti idee alguse tema pulma-aastapäeval, mil mees kaasaga pidulikult õhtusöögilt koju jalutades soovis talle Ivo Linna laulu „Suur loterii“ lasta – ning mõistis, et pargis puuduvad mõnusad istumiskohad ja et lihtsalt mobiilikõlar ei anna ilusat laulu piisavalt hea helikõlaga edasi ...

Nii sündis idee nutikast pingist, mis ilmselt juba kevadel Lubja küla pargis jalutamise veelgi meeldivamaks teeb. Pingil on Bluetooth ja kõlarid, võimalus telefoni või sülearvutit laadida ning QR-kood, mille skannimine toob välja info kohaliku ajaloo, kultuuriväärtuste ja külaseltsi kohta. Raimo Tann hindab, et sellised pingid sobiksid hästi ka mujale Viimsi piirkonda ja et pingi küljes võiks olla ka raamatukapp.

Nii arukate külade projektist kui ka üldse kogukonnatööst rääkides märgib Tann, et see on olnud tema jaoks parim tegevus pensionipõlveks – vaim püsib ergas ja keha terve.

Ohtu küla arendas välja kaubandusliku veebikülje

Lääne-Harjumaal asuv Ohtu küla on hajaküla, kus elab pisut üle veerand tuhande elaniku.

Kuigi külaelanikud igapäevaselt väga palju kokku ei puutu, on külal juba aastaid kaunis traditsioon – advendiajal avatakse külas jõulupood, mis igal aastal tegutseb erinevas talus. Sinna tuuakse kokku oma küla inimeste toodang. Kes koob sokke-kindaid, kes toob müüki maitsvaid hoidiseid, kes lihatooteid. Väga hinnatud on ka näiteks kohalike jahimeeste suitsuvorstid. Iga advendipoe pidaja lahendas poeruumide küsimuse just nii, nagu tema majapidamisel võimalik – kauplemine on käinud nii saunas, kõrvalhoones kui ka ruumikas eeskojas.

Küla aktivist Kadri Kurm meenutab, et arukate külade projektis osalemine liitis külaelanikke veelgi, sest koos arutati läbi, mida täpselt edasi teha soovitakse.

„Mõtlesime, et meie jõulupoest võiks areneda aastaringne koostöövõimalus. Nii sündis koduleht ohtukyla.ee, kus kohalikud oma tooted ja teenused välja saavad reklaamida. Tõepoolest – miks sõita näiteks sünnipäevatordi pärast linna, kui kodukandis tegutseb andekas ja osav tordimeister?“ kirjeldab Kurm.

Muidugi pole küpsetamine ainus teenus – erinevate märksõnadena võiks välja tuua näiteks autoremondi, tikkimise ja graafilise disaini.

Tänu arukate külade projektile said Ohtu küla inimesed ka erinevaid koolitusi. Näiteks toiduohutuse koolitus, mis tagas sertifikaadi kõigile läbinutele, samuti reklaamikujundamise ja kvaliteetse mobiilifoto koolitus.

Vajangul algavad pallimängud

Vajangu piirkonna külade mureks on olnud see, et elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu on kohalik aktiivsus hakanud vähenema.

Kohalik aktivist Egle Tammeleht meenutab, et arukate külade projektis osalemine tõi piirkonna elanikele hea võimaluse kokku tulla, eluolu ja väljavaadete üle arutada ning pilk tulevikku suunata. Ühiste plaanimiste käigus paranes ka koostöö kohaliku omavalitsusega, kus plaanidele nii nõu kui ka rahaga kaasa elati.

Pilootprojekti raames otsustati rajada Vajangule kui piirkonna keskusesse pallimängude plats. Seal tegutsevad ka noortekeskus, kool ja lasteaed, nii et pallimängijaid peaks jätkuma.

Kui ilmad soojaks lähevad, saab värskel palliplatsil mängida nii jalgpalli, võrkpalli kui ka korvpalli.

Kuremaal plaanitakse uusi elukohti

Kaunis Kuremaa alevik on lähiajaloos nii mõndagi läbi elanud. Kui vanasti tunti seda piirkonda nii tugeva põllumajanduse kui ka hinnatud sovhoostehnikumi kaudu, siis praegu on pööratud pilk rohkem turismiarendusele. Näiteks toimuvad seal ülemaailmse kuulsusega motomatkajate üritus Jõgevatreff ja Küüslaugufestival. Lisaks kaunile järvele, pargile ja mõisamaastikule lisavad atraktiivsust korralik spordikompleks, siseujula ja minispaa.

Kuremaa aktivist Kaido Väljaots hindab arukate külade projekti kõrgelt, sest parimad ideed tekivad tavaliselt just ühiselt arutades ja tegutsedes. Näiteks sel teemal, milliseid võimalusi suudetakse veel turistidele pakkuda, et omakandi rahval kohapeal töökohti oleks.

Kuna piirkonda on vaja uusi elanikke, otsustatigi keskenduda just sellele ja rajada Kuremaale uus korter- või ridamaja. Väljaots leiab, et aeg selleks on õige – Tartu valglinnastumine on jõudnud juba Tabivereni ja Kuremaa võiks olla järgmine hea piirkond uue kodu loomiseks.

Arukate külade pilootprojekti raames valmib maja projekt. Kuna tegu on mahuka ja erialase tööga, taotleti projektile ka veidi pikendust. Eeskujuks on siin Torupi küla Taanis, kus uute elamispindade loomisega saadi külla ka uusi elanikke.

„Piirkonna üldplaneering on valla poolt juba tehtud. Meie tahame liikuda edasi, luua näidisprojektid ja teha müügitööd investorite leidmiseks,“ selgitab Kaido Väljaots.

Kauneim pood saab oma kino

Idüllilise Neeme küla pood-kohvik on tuntud üle Eesti ja seda on nimetatud Eesti kõige ilusamaks kaupluseks.

Lühidalt ajalugu meenutades – aastal 2014 oli 81 aastat tegutsenud külapood väsinud ja selle uksed suleti. Õnneks siiski mitte kauaks – aasta hiljem ostis ettevõtja Tõnu Vaher kauplusehoone ära ja algasid renoveerimistööd.

Vaheri sõnul oli tegu olulise ja kogukonna arengule suunatud investeeringuga. Nagu ammu varemgi, kujunes Neeme pood taas kohaliku seltsielu keskuseks, kus käib koos ka Neeme Rannavalve Selts ja toimuvad erinevad üritused.

Vaher räägib, et üks neemekate traditsioonidest on olnud ka ühine filmivaatamine, mida samuti saab teha poe kohvikuosas – rõõmu jätkub nii pisikestele multikasõpradele kui ka õhtustele filmivaatajatele.

„Olin ka varem mõelnud, et poe teisele korrusele võiks rajada päris kinoruumid. Kui hakkasime arukate külade projekti teemal mõtlema, oli otsuse vastu võtmine kerge – just seda me teemegi,“ meenutab Tõnu Vaher. Toolid olid juba olemas, tänu pilootprojektis osalemisele osteti ka projektor ja teised kinoseadmed.

Rohkem infot: leaderliit.eu/arukad-kulad