JURIST VASTAB | Mida pean laskma käsunduslepingusse kirjutada, et tööandja mind petta ei saaks?

Sõlmisin käsunduslepingu ja töötasin selle alusel mitu kuud, aga siis jäin haigeks. Siis selgus, et mul polegi ravikindlustust ja ma ei saagi haigena haiguslehel olla. Palun selgitage, millega peab arvestama ja kuidas peab töötaja käsunduslepingu sõlmima, nii et ta petta ei saaks?

Kas vastab tõele, et ma pean kindlasti käsunduslepingusse kirja panema, et soovin kord aastas puhkust, muidu puhkust ei saagi? Ja kas tööaja algus ja lõpp peaks ka käsunduslepingus olema täpselt fikseeritud? Kas saab tööandajalt nõuda, et ta sotsiaalmaksu minu eest ära maksaks ka käsunduslepingu alusel töötamisel, nii et mul oleks ikkagi ravikindlustus, küsib Maalehe lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev.

Töö tegemiseks võib sõlmida eri liiki lepinguid, eelkõige töölepingu seadusega reguleeritud töölepingu või võlaõigusliku muu lepingu, nt töövõtulepingu ja käsunduslepingu, millistele töölepingu seadusest tulenevad poolte õigused ja kohustused ei laiene. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib.

Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma. Töölepingu tunnusteks on muu hulgas ka näiteks töö tegemise koha, aja ja viisi määratlemine, töö eest perioodilise tasu maksmine jm töösuhtele omased kokkulepped, tuleb järgida töölepingu seaduses sätestatut.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Töösuhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Näiteks käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (nt esindaja kohtuvaidluses).

Kui töölepingulist suhet reguleerib töölepingu seadus, kus on selged regulatsioonid puhkuse, lapsepuhkuse, ülesütlemise, sellest etteteatamise, tööaja jms kohta, siis võlaõigusliku lepingu korral tuleb need lepingu sõlmimisel kõik eraldi kokku leppida.

Näiteks saavad pooled käsunduslepingus kokku leppida, kui suurt tasu tuleb maksta teenuse osutamise eest. Võlaõigusseadus võimaldab käsunduslepingu puhul ka sellist kokkulepet, et teenuse osutamine on tasuta. Töölepingulise suhte puhul on kehtestatud töötasu alammäär, millest vähem tööandja töötajale tasu maksta ei saa.

Pooled võivad käsunduslepingus kokku leppida, millistel tingimustel on lubatud käsunduslepingut üles öelda. Näiteks võib lepingus sisalduda kokkulepe, et kumbki lepinguosaline võib käsunduslepingu igal ajal ja ilma põhjuseta üles öelda, teatades sellest teisele poolele seitse päeva ette. Töölepingulise suhte puhul on töölepingu ülesütlemine nii töötaja kui ka tööandja poolt selgelt reguleeritud ning mõlemad pooled peavad ülesütlemisel sellest lähtuma, vastasel juhul on ülesütlemine tühine.

Kui töölepingu seadus sätestab konkreetsed nõuded igapäevaseks ja iganädalaseks puhkeajaks, peale selle ka vaheajad päeva jooksul einestamiseks ja taastumiseks, siis võlaõiguslikule lepingule need nõuded ei laiene.

Kui töölepingu seadus sätestab konkreetsed nõuded igapäevaseks ja iganädalaseks puhkeajaks, peale selle ka vaheajad päeva jooksul einestamiseks ja taastumiseks, siis võlaõiguslikule lepingule need nõuded ei laiene. Nii ei saa me käsunduslepingu puhul rääkida ületunnitööst ja -tasust, kui see ei ole pooltel omavahel lepingus eraldi kokku lepitud.

Kui ettevõte sõlmib käsunduslepingu füüsilise isikuga, siis peab väljamakstavalt tasult maksma tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni makset (kui inimene on liitunud teise pensionisambaga) ning töötuskindlustusmakseid. Samas ei tähenda see veel ravikindlustuskaitse olemasolu isikule.

Ravikindlustuse saamiseks peab ühelt või mitmelt käsundus ja/või töövõtulepingult deklareeritud sotsiaalmaks 2023. aastal olema kokku vähemalt 215,82 eurot kuus (see on bruto kuutasu 654 eurot), eelmisel aastal oli sotsiaalmaksu miinimum 192,72 eurot kuus.

Ravikindlustus hakkab kehtima tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) esitamise päevast järgmisel päeval. TSD esitatakse väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Näiteks kui teenust asutakse osutama 1. jaanuarist, esimene tasu saadakse 5. veebruaril, TSD esitatakse 10. märtsil, siis alates 11. märtsist hakkab kehtima ravikindlustus. Selleks, et ravikindlustus jätkuks, peab sotsiaalmaksu minimaalne kohustus olema täidetud ja deklareeritud igal kuul.