JURIST VASTAB | Olen lapsendatud. Kas mul on pärimise korral bioloogiliste lastega sama palju õigusi?

„Minu ema ja isa abielus ei olnud, kui mina sündisin. Olin 3aastane, kui ema abiellus teise mehega, see mees lapsendas ametlikult minu ja sain tema kasulapseks. Perre sündis veel kaks last, samuti oli kasuisal üks tütar enne minu emaga abiellumist,“ alustab Maalehe lugeja oma kirja.

„Nüüd kasuisa suri ja jättis maha maja, mille ehitas minu emaga abielus olles. Kuidas see maja (ja ka muu vara) jaguneb? Kas vastab tõele, et kuna mina pole bioloogiline laps, vaid lapsendatud, siis on mul vähem õigust varale kui mehe bioloogilistel lastel?“ küsib lugeja.

Vastab vandeadvokaat Ivo Mahhov.

„Kui üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse, omandab laps praegu kehtiva õiguse kohaselt abikaasade ühise lapse õigusliku staatuse (perekonnaseaduse § 161 lg 1). Lapsendatud lapsel on seega võrdsed õigused bioloogiliste lastega. Teisiti ei oleks see ka võimalik – perekonnaseaduse § 164 sätestab ranged lapsendamise saladuse hoidmise reeglid. Üldjuhul ei saa lapsendamise fakti isegi mitte avaldada, rääkimata siis veel selle alusel mingite nõuete esitamisest.

On huvitav ja isegi juristide hulgas sageli teadmata, et juhul, kui isik on lapsendatud Eestis enne 1970. aastat või välismaal, võib tal olla isegi rohkem õigusi või teised pärimisõigused kui bioloogilisel lapsel. Näiteks võib ta pärida vara nii oma lapsendamiseelse bioloogilise vanema kaudu kui ka uuelt vanemalt.

On huvitav ja isegi juristide hulgas sageli teadmata, et juhul, kui isik on lapsendatud Eestis enne 1970. aastat või välismaal, võib tal olla isegi rohkem õigusi või teised pärimisõigused kui bioloogilisel lapsel.

Tihti jääb see tähelepanuta, sest ei teadvustata, et lapsendamise pärimisõiguslik tähendus on aegade jooksul muutunud ning erinev ka riigiti. Kohaldatakse ilma õigusliku aluseta tagasiulatuvalt hiljem kehtestatud uusi norme või välismaal lapsendamistele Eesti norme. Samuti takistab õigete normide kohaldamist see, et ka vanadele lapsendamistele laiendatakse alles uuel ajal kehtestatud lapsendamise saladust. Notarid, kes lahendavad pärimisasju, ei tarvitse ise teada saada, et enne 1970. aastat sündinud menetlusosaline oli tegelikult lapsendatud.

Praegusel juhul toimub pärimine võrdsetel alustel järgmiselt. Poolele kinnistust, millel asub maja, on eelduslikult õigus üleelanud abikaasal. Teine pool kinnistust arvatakse pärandvaraks. Kogu pärand tervikuna läheb pärimisseaduse § 16 lg 1 p 1 alusel 14 osas abikaasale ning 3/4 jaguneb nelja lapse vahel, igal lapsel on seega õigus 3/16 pärandist. Kinnistust jääb siis lõpuks 5/8 abikaasale ja 3/32 igale lapsel. Abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed jäävad abikaasale (pärimisseaduse § 17 lg 1).“