MAALEHT TÜRGIS | 40 000 elanikuga linnas jäi terveks vaid üks koolimaja. „Mind päästis mu diivan!“
(5)Kaks nädalat peale suurt maavärinat on inimesteni hakanud jõudma jube tõde: kodu enam pole ja praegu võib olla viimane võimalus üldse midagi päästa. „Asjad on ju nii kallid, uusi asemele ei jaksa osta,“ seletas üks naine, kes organiseeris koos naabritega korterisse pääsemiseks tõstuki.
Praeguseks on suuremas osas katastroofipiirkonnast päästetööd lõpetatud, otsingud kestavad veel vaid üksikutes paikades. Väga keerulistes tingimustes töötades on õnnestunud veel mõned ellujäänud rusudest kätte saada.
Võimudele teevad muret inimesed, kes püüavad oma vara päästa ja panevad end sellega ohtu. Üks korraks koju asju võtma läinud mees ütles, et tema meelest on seal kõik hästi ja ta ei kavatsegi enam majast lahkuda. Päästjatel kulus temaga kemplemiseks tund aega ning kui mees rõdu kaudu alla toodi, oli tal kaenlas suur lühter.
Kõige enam jääb päästetud asjade hulgas silma pehme mööbel, diivanid ja tugitoolid. „Asjad on ju kallid,“ selgitas üks naine meile võrdlemisi uue kortermaja juures seistes. „Palusime eriluba ja tohime tõstukiga asju majast alla võtta. Treppe kasutada ei saa.“
Türklaste suur armastus pehme mööbli vastu on mitmed elud päästnud. „Magasin öösel diivanil,“ rääkis Gaziantepi provintsis asuvas Nurdağı linnakeses elav Rahime.
„Tõuked olid nii tugevad, et diivan läks ümber ja ma jäin sinna alla lõksu. See mu päästiski.“
Tema abikaasat tabasid maja konstruktsioonitükid ning mees sai kohe surma. Poeg sai seljavigastuse ja viidi tükkmaad kaugemale Izmiri haiglasse.