02.03.2023, 12:21
Neid soovitusi järgides on saunaskäik sinu tervisele veelgi kasulikum
Missugune saun on hea südamele?
Saun on eestlaste elu juurde kuulunud juba aastasadu ja viimaste aastakümnete jooksul on saunad üha rohkem üle maailma levima hakanud. Arstid ja teadlased on ühel nõul – saun on tervisele kasulik ning võib pikendada meie eluiga, kuid soovitud tulemuse saavutamiseks peame saunas järgima mõningaid kindlaid põhimõtteid.
Tänapäeva kiire elutempo juures on oluline leida aega lõõgastumiseks.
FOTO: | Saunum
Jyväskylä ülikooli kardioloogiaprofessori Jari Laukkaneni 2018. aastal avaldatud enam kui 70 teadustööl põhinev metaanalüüs leidis, et meie tervisele on kõige kasulikum iganädalane regulaarne saunatamine, isegi kuni 3–4 korda nädalas.
Jälgi oma südant
Kui saunas käimine on sinu südameasi, siis jälgi ka seda, et see oleks sinu südamele kasulik! Saunas ei pea oma võimete piire proovile panema, seades eesmärgiks võimalikult tulise leili ja võimalikult pika saunas viibitud aja.
Higistamine aitab meie kehast välja viia jääkaineid ja kaitseb meid ülekuumenemise eest.
Liiga kuum saun ja liiga pikad saunas viibimised võivad põhjustada kehvveresust ehk aneemiat, kuna rauasisaldus veres väheneb. Piisab 75–85 °C saunast, et keha higistama ja selle kaudu kahjulikke toksiine väljutama saada, mis omakorda tõstab keha immuunsuse taset. Higistamine aitab meie kehast välja viia jääkaineid ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. Oluline on tähele panna, et intensiivse higistamisega võime juba 15 minutiga kaotada kehast ligi ühe liitri vett, seega soovitavad eksperdid saunas käimise ajal juua puhast vett või taimset teed, et tasakaalustada vedelikutaset kehas. Vastupidi levinud praktikale ei käi saun ja alkohol omavahel kokku, kuna alkohol kurnab organismi, mis tekitab südamele lisatööd. Soome statistika põhjal on suurem osa saunas infarkti saanutest tarbinud samal päeval rohkelt alkoholi.
Juhtseadmega Saunum LEIL on võimalik saun täpselt oma eelistuste järgi seadistada, valides sobiva temperatuuri ja leilitüübi.
Saunumi keristel on patenditud õhusegamise süsteem, mis muudab leiliruumis temperatuuri ühtlasemaks ja leili pehmemaks. Kuna leili saab visata tihemini, siis on ka õhk niiskem. See aitab meil kiiremini ja pikemalt higistada. Need, kes saunas tavaliselt ei higista, saavad nüüd ka selle tunde kohe kätte.
Samuti saame seadistada kodusauna veel madalamale temperatuurile, et nautida näiteks maheda lõõgastussauna ehk sanaariumi (40–55 °C) või aurusauna (45–60 °C) mõnusid. Madalama temperatuuri või lühemate leiliruumis viibimistega võime rahuliku südamega sauna nautida ka näiteks külmetushaigustest taastudes.
Saunas on mikroobidevaba, negatiivsete ioonidega kuum õhk, mis kiirendab ainevahetust, veresooned laienevad ja paraneb verevarustus. Saun treenib südant, kuna südame koormus suureneb ja üldine vereringe paraneb. Samuti aitab saun normaliseerida vererõhku. Ka südameprobleemidega inimesed võivad mõõduka kuumusega saunas käia, kuid sel juhul peaksid nad laval olema pikali asendis ja enne saunaskäiku arstiga nõu pidama.
Sauna mõju kehale võrreldakse keskmise kuni suure koormusega aeroobse treeninguga või tempokama jalutuskäiguga.
Sauna mõju kehale võrreldakse keskmise kuni suure koormusega aeroobse treeninguga või tempokama jalutuskäiguga ja meie pulss kiireneb. Sarnaselt treenimisega langetab regulaarselt saunas käimine kõrgvererõhutõppe ja teistesse südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski ning vähendab infarkti saamise võimalust. Saunas ei soovitata käia pärast väga intensiivset treeningut, kuna keha on treeningust väsinud ja tulemuseks võib olla südame ülekoormus. Saunas peab tähelepanelikult jälgima oma enesetunnet ja tuleb vältida ülekuumenemist, mis on tervisele ohtlik! Rahutus, südamepekslemine, õhupuudus ja hingeldamine on ohumärgid, mille korral tuleks kohe leiliruumist lahkuda.
Saun ja vaimne tervis
Tänapäeva kiire elutempo juures on oluline leida aega lõõgastumiseks. Saun on selleks ideaalne koht, kuna see rahustab ja lõõgastab meie närvisüsteemi, tõstab kehas õnnehormoonide ning madaldab stressihormoonide taset. Uuringud on leidnud, et saun mõjub positiivselt meie vaimsele tervisele ja aitab ennetada ka psühholoogiliste häirete teket. Näiteks aitab regulaarne saunas käimine vähendada vananemisega seotud haiguste, näiteks dementsuse ja Alzheimeri tõve teket, samuti aitab see krooniliste peavalude vastu.
Kui sauna eesmärk on enesetunde parandamine, siis liiga kuumas saunas võib meie närvisüsteem hoopis ärrituda, kuna hapniku tase langeb, mis võib tekitada pärast sauna väsimust, iiveldust, unetust ja peavalu.
Kasutades Saunumi patenditud õhusegamise süsteemiga saunakeriseid või sauna sisekliimaseadmeid, saame tagada saunas ühtlasema temperatuuri ja kõrgema hapnikutaseme.
Saunumi õhusegamise süsteem tõmbab endasse kuuma õhu ülemistest õhukihtidest ja jahedama õhu alumistest. Seadme sees õhukihid ja leiliaur segatakse ning seadmest väljub jahutatud õhu-leiliauru segu, mis tagab ühtlasema temperatuuri pealaest jalatallani. Pehmem leil ja kõrgem hapnikutase ei tekita pärast saunaskäiku peavalu ega väsimustunnet, vaid annavad vastupidise efekti – me tunneme ennast värskemana, puhanumana ja energilisemalt! Samuti võime lõõgastumiseks kasutada Saunumi seadmete aroomisauna lahendust, et ka haistmismeele kaudu oma keha rahustada. Asenda Saunumi kerises või sisekliimaseadmes olev soolapall aroomikausikesega, lisa meelepärast eeterlikku õli ja naudi leiliauruga segunenud aroomiteraapilist elamust. Saunumi aroomisüsteem on tervislik alternatiiv aroomiõli kõrvetamisele kerisekividel.
Teadlased on leidnud, et saun parandab ka meie unekvaliteeti. Õigesti doseeritud saunas tõuseb meie pulss ja suureneb ka verevarustus kehas, kaasa arvatud ajus. Toimub vaimne lõõgastumine ja saame emotsionaalselt rahuneda. Saun rahustab meie närvisüsteemi ning aitab meil ka paremini magama jääda, soodustades uinumist.
Saun ja hingamine
Saunal on tervendav toime meie hingamissüsteemile. Laukkaneni uuring leidis, et regulaarsed saunaskäijad haigestuvad harvem külmetushaigustesse, grippi ja kopsupõletikku, kuna saunakuumus treenib meie hingamisteid.
Kuumus aitab hävitada mikroobe ja viiruseid, seega aitab saun viirushaigustest vabaneda. Kuna vereringe kehas paraneb, on ka hingamissüsteemi läbitavus parem ning meie hingamine muutub kergemaks, samuti saavad kergemalt hingata astmaatikud ja bronhiiti põdenud inimesed. Abi saab kergema külmetuse korral, kuid raskema haigusega, palavikuga ja põletikega ei soovitata sauna minna.
Saunal on tervendav toime meie hingamissüsteemile.
Saunumi saunaseadmetes on võimalik nautida ka soolasauna Himaalaja soola pallidega, mis rikastavad õhku soolaioonidega ning aitavad turgutada meie hingamissüsteemi ja immuunsüsteemi. Soolaioonid puhastavad õhku, vähendavad füüsilisi vaevusi, tervendavad nahka ja parandavad und. Auru, eriti soolaauru sissehingamine aitab hingamisteede haigusi ennetada ja ka ravida.
Vihtlemine saunas
Vihtlemine on väga omane eesti saunakultuurile. Vihtlemise põhieesmärk on vereringe turgutamine, lõõgastumine ning une ja meeleolu parandamine. Vihtlemine on füsioteraapia ja massaaži sugemetega ning turgutab ja lõõgastab meie organismi. Vihtlemine taastab lihaste ja liigeste töövõime ning leevendab valusid ja soodustab taastumisprotsesse, seega on hea nii tervisesportlastele kui ka tippsportlastele liigeste ning lihaste töövõime parandamiseks pärast koormusi. Saun omakorda aitab samuti leevendada liigese- ja lihasehädasid, nagu osteoartriiti, reumatoidartriiti ja fibromüalgiat. Vihtlemine aitab ka nahka koorida ehk eemaldada nahalt vanad naharakud. Edasi võib nahka koorida näiteks soolaseguga või isegi vanade traditsioonide järgi aluselise tuhaga. Pigem vältida dušigeeliga pesemist, mis kuivatab nahka.
Vaata lähemalt Saunumi kohta: saunum.com
