Piret Kaljula

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad (näiteks karpaalkanali sündroom, lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused, osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel).

Kui inimene kahtlustab, et tema haigestumine võib olla tööst tingitud, tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst suunab inimese töötervishoiuarstile. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude kohta.

Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist. Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb talle hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. Need on vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, täielikust või osalisest töövõimetusest, sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju.

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude kohta.

Võlaõigusseaduse § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, milles ta oleks olnud tervist kahjustamata. Lisaks töövigastuse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused (proteesid ja abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, hooldamiskulud).

Kui inimesel on diagnoositud kutsehaigus, milles tööandja on kas või osaliselt süüdi, on õigus nõuda kulude hüvitamist. Hüvitise määramisel lähtutakse iga juhtumi eripäradest, näiteks kas töötaja töötas ühe või mitme tööandja juures, kuidas täideti kohustusi töökeskkonna loomisel.

Kulude hüvitamiseks tuleb esmalt esitada nõue tööandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja võib küsida kulude tegemist tõendavaid dokumente ja lisaselgitusi. Kui tööandja ei nõustu kulude hüvitamisega inimese soovitud ulatuses, on võimalik pöörduda hüvitise nõudmiseks kohtusse.

Kutsehaiguse diagnoosimisel annab töötervishoiuarst kutsehaigestumise teatisel soovitusi edasise töökorralduse kohta. Aga inimene ise peab ka võtma vastutuse oma tervise eest ja mõistma, et sellise töö jätkamine süvendab tervisekahjustust veelgi.