JURIST VASTAB | Vara pärimine välisriigist: millistel juhtudel nõutakse pärimistunnistust?

Minu eakas õde elas varem Soomes, nüüd elab Ühendkuningriigis, on abielus inglasega. Ta plaanib tulla veetma vanaduspõlve Eestisse. Kui tal oleks vara pärida Inglismaal, kas ta peaks taotlema Euroopa pärimistunnistust?

Pärimisasjades, kus pärandaja on surnud 17. augustil 2015 või hiljem, kehtib Euroopa pärimismäärus (EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 650/2012). See akt ühtlustab eri riikide vahel õiguse valikut ja asjaajamist. Üldjuhul lahendatakse pärimisasi selle riigi seaduste järgi, kus oli pärandaja viimane alaline elukoht enne surma, sõltumata vara asukohast. Näiteks tähendab see, et Soome elama asunud Eesti kodaniku Tartusse jäänud korter päritakse Soome õiguse järgi. Või teistpidi, pensionipõlve Eestis veetva Soome pensionäri Soome jäänud vara pärimine võib toimuda Eesti õiguse järgi.

Välisriikidest palutakse aga Eesti notaritel vormistada pärimistunnistust Euroopa vormi kohaselt järjest sagedamini.

Kokku on lepitud ka pärimisõiguse tõendamises ja vormistamises. Välja on töötatud ühtne Euroopa pärimistunnistus, millega ühes riigis tõendada pärimist teise riigi õiguse järgi. Eestis suhetes Soomega ei ole see küll väga aktuaalne, kuna Eestis on tunnustatud ka Soome siseriiklikke pärandiakte. Seetõttu polegi Euroopa pärimistunnistust alati eraldi vaja. Välisriikidest palutakse aga Eesti notaritel vormistada pärimistunnistust Euroopa vormi kohaselt järjest sagedamini.

Kuigi pärimismääruse vastuvõtmisel oli Ühendkuningriik Euroopa Liidu liige, ei kohaldanud ega kohalda nemad Euroopa pärimismäärust. Ka ei ühinenud määrusega Iirimaa ega Taani.

Seega Ühendkuningriigis tuleb asja ajada sealsete reeglite järgi. Erinevalt meie Mandri-Euroopa traditsioonist ei lähe angloameerika pärimissüsteemi järgi pärand pärijale üle otse, vaid moodustab juriidilise isiku, päranditombu. Sellele päranditombule määrab pärandikohus esindaja – testamenditäitja või administraatori. Tema üks kohuseid on kindlaks teha ja ära maksta pärandaja võlad. Alles seejärel antakse puhas jääk pärijale välja. Pärimistunnistust ei vormistatagi, pärijad teeb kindlaks ja annab neile pärandi üle päranditombu esindaja.