KUULA SAADET | Innovaatika: millises seisus on Eesti metsa tervis?

Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan räägib teadussaate stuudios sellest, et sarnaselt inimesele või loomadele, kes metsas elavad võivad haigeks jääda ka puud. Kui fauna puhul on haigused end kiired välja näitama, siis puude puhul on mõned täna probleemiks olevad haigused pärit juba 1970datest, mil hakati esmakordselt Eestisse tooma kaugemate maade istikuid.

„Väga oluliselt on Eesti metsade tervist mõjutanud kliimamuutused, peamiselt ilmastiku soojenemine. Sellele tõttu on need aastakümneid meie metsades vähelevinud haigusetekitajad saanud probleemiks kujuneda. Soojemad talved on lasknud nii kooreüraskitel kui juuremädanikel levida ja aina enam puid nakatada. Näiteks enam kui kolmandik harilikest kuuskedest on mädanikuga nakatunud ja kui lisada siia ka üraskiprobleem, siis ei ole kuuse tervis Eestis kiita,“ räägib Drenkhan. Muuseas, kuuske on Eesti metsades puuliikide tagavarast umbes viiendik.

Metsapatoloog toob veel välja, et ka harilik saar on Eestis pigem haiguste poolt räsitud liik, kuid seda on kogu metsatagavarast alla ühe protsendi. Kokkuvõte on lihtne: on puuliike, millel on tõsisemad probleemid ja millega on vaja tegeleda, kuid laias laastus on Eesti metsa tervis normaalne.

„Targalt metsi majandades ja hooldades saab ka haiguste riski minimeerida ja haigused kontrolli all hoida,“ räägib professor.