Hüppeliselt kasvanud lemmikloomade arv on toonud kaasa pikad järjekorrad arsti juures

Veterinaarias tegutsevate inimeste sõnutsi on loomaarstide puudus nõnda suur, et loomade ravita jäämise kõrval võib olla oht ka inimeste lauale jõudva toidu ohutuses. Vajadust veterinaaride järgi on suurendanud ka lemmikloomade arvu hüppeline kasv.

Maaülikooli rektor Ülle Jaakma ütleb, et koroona-aastatel suurenes Eestis peetavate loomade arv hüppeliselt.

„Kõiki loomi ei kanta lemmikloomaregistritesse, aga loomaarstid hindavad, et lemmikloomade hulk on suurenenud 10 000 looma võrra ning see annab tunda,“ lausub Jaakma.

See väljendub tema sõnutsi peamiselt selles, et vastuvõtu järjekorrad on pikenenud.

„Väikeloomaarstid on välja toonud, et eri kliinikutes võib minna mitmeid päevi, enne kui arsti juurde saad, ja erialaarsti järjekord võib olla ka paar kuud,“ toob Jaakma välja.

Ta lisab, et survet loomaarstidele on lisanud ka see, et inimeste suhtumine loomadesse on muutumas ja lemmikloomadest on saanud pereliikmed.

„10–20 aastat tagasi ei mõeldud sellele, et minu koer või kass peab saama sama kvaliteetset arstiabi nagu ma ise, aga nüüd on see mõtteviis juurdunud ja omanikud on muutunud hästi hoolivaks ning nad märkavad, kui loomal on probleem,“ ütleb Jaakma.

Pikemalt saab teemast lugeda siit: Loomaarstide puudus jõuab inimesteni: eestlaste toidulauale võivad sattuda salmonella või ravimijäägid