Rootslase sõnul lähevad kevadel puugid liikvele ja meie piirkonnas kannavad nad mitmeid haigusi. „Kõige raskem puukidelt saadav haigus ongi entsefaliit, mis võib lõppeda inimese invaliidistumisega,“ rõhutas ta.

Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse kolme süstiga; esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vahega ning kolmas 9-12 kuud hiljem. Seejärel tuleb teha kolme aasta möödudes uus vaktsiinisüst, et kaitse püsiks. Järgmised revaktsineerimised sõltuvalt patsiendi vanusest, vaktsiinisüst tuleks teha kas kolme- või viieaastase intervalliga.

Kui inimene pole end varem puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis just nüüd on õige aeg alustada.

Ly Rootslane

Ly Rootslane soovitab enne apteegis aja broneerimist üle vaadata, kui palju aega on möödunud eelmisest vaktsineerimisest. „Kui inimene pole end varem puukentsefaliidi vastu vaktsineerinud, siis just nüüd on õige aeg alustada. Samuti on revaktsineerimiseks kevad kõige õigem, sest puugid on Eestis aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini,“ selgitas proviisorapteekide liidu juht.

Tema sõnul on hädavajalik vaktsineerida inimestel, kes satuvad sageli metsa, näiteks metsatöölistel, kaitseväelastel ja kaitseliitlastel, jahimeestel, seenelistel ja marjulistel. Ent puuke on ka parkides, koduaedades ja kõikjal looduses, seega vaktsineerida võiksid kõik Eesti elanikud, nagu soovitavad Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid. Vaktsiin on olemas nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Lisaks saab apteekides endiselt vaktsineerida ka COVID-19 ja gripi vastu. Paljude Euroopa riikide kogemus näitab, et kaitsesüstimine apteekides on oluliselt aidanud tõsta elanikkonna vaktsineerituse taset.

Eesti asub riskipiirkonnas

Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivad kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel, aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi asub Eesti piirkonnas, kus tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida kogu elanikkond, sealhulgas lapsed. Puukentsefaliidi vastu soovitatakse kindlasti vaktsineerida metsatöölistel, välitingimustes viibivad kaitseväelastel, piirivalvuritel, jahimeestel, aga ka sageli marjul või seenel käivatel inimestel.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida põhjustab puukentsefaliidi viirus. Puukentsefaliidi viirust kannavad inimesele üle puugid hammustuse teel. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada meningiiti või meningoentsefaliiti.

Jääknähte, nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired, esineb 26–46% põdenutel. Puukentsefaliit võib 1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu pole spetsiifilist ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Lisainfot apteegis vaktsineerimise kohta leiad siit. Vaktsineerida on võimalik ka perearsti juures.

Loe puukentsefaliidist lähemalt siit.