23.03.2023, 00:02

„Kliima“ – segadusetekitaja juba üle saja aasta

„Kliima“, isegi kahe i-ga, on ikkagi võõrsõna, selle eestistamise katsed on paraku vaid rohkesti segadust toonud.

Mait Sepp

klimatoloog

Äikesepilved Viljandimaal

FOTO: Kenno Soo | Delfi Meedia

Kliima on viimastel aastakümnetel meteoroloogilise tähenduse kõrval aina enam omandanud poliitilist sisu. Ei möödu vist päevagi, kui kliimat meedias kõneks ei võeta. Hiljutise emakeelepäeva puhul on paslik kliimale läheneda hoopistükkis teise kandi pealt – kliima kui termin – ja tõdeda, et tegu on meie keeleloo omapärase huvitava peatükiga.

Iga termini puhul on sisu kõrval oluline ka selle õigekiri. Alustada võiks kas või sellest, millal sai meil muidu saksapäraselt kirjutatud „klima“ ühe i juurde ja muutus eestipärasemaks „kliimaks“. Muutuse taga on meie suurmees Carl Robert Jakobson ja tema kooliõpikud. Jakobsoni 1869. aastal trükitud õpikus „Weikene Geograafia ehk Maadeteaduse käsiraamat“ leiamegi selle juba sellisena nagu nüüdisajalgi – „kliima“.

Kommenteeri Loe kommentaare (3)