Uno Feldschmidt: hoiu-laenuühistute tegevuses on palju vigu, aga neid kõiki sulgeda pole mõtet

Töö lõpetanud riigikogu pani hoiu-laenuühistute (HLÜ) seadusemuutuse pausile, ent see ei tähenda, et edaspidi sellega taas ei asuta parlamendis tegelema.

Ajendiks oli kindlasti ühistute ERIAL ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegevus. Kui Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu ei olnud alates 2021. aastast esitanud majandusaasta aruannet ja ühistut juhtis üks liige, samal ajal seadusest tulenevalt pidi olema vähemalt kolm liiget, peaksid ikkagi peeglisse vaatama ka ühistu liikmed. Nad võiksid esitada endale küsimuse, miks ei valitud juhatust ja kus oli ühistu revisjon.

Äriregistrist võib leida ka 2021. aastal asutatud HLÜ, mille asutajaliikmeteks on 25 äriühingut ja neid esindab asutamisel kaks juhatuse liiget, kes samal ajal on ka asutajafirmade juhatuse liikmed. Selline olukord on juba algselt ohuks tulevastele füüsilistest isikutest liikmetele, kes ühistusse astuvad. Samuti pole see kooskõlas klassikalise ühistegevuse ideoloogiaga. Niisuguseid olukordi tuleks juba seadusandlikult vältida. Taolist laadi probleemid võivad olla ilmselt veel nii mõnelgi tegutseval hoiu-laenuühistul.