Maailma esimene. Eesti saunaülikool alustas hulga huviliste ja sajandite pärimuste toel

Sauna-aasta 2023 puhul ellu kutsutud veebipõhine e-ülikool alustas kõigile huvilistele priilt kuulatavat loengusarja nii tänapäeva saunanippidest kui ka saunapärimustest ja -tavadest, mis kestavad üle aegade.

21. märtsil kõlas veebis saunaülikooli avaloeng Ahto Kaasikult, kes on ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, rahvakultuuri uurija ning eriti hiite ja hiietavade uurija. Loeng kandis pealkirja „Saun kui püha paik“.

Järelvaadatav tarkus

Kaasik ütles Maalehele, et loeng läks hästi. „Tudengid olid varakult kohal ja tegid hoolega märkmeid. No mine võta kinni, kas see just nii oli. Kindel on aga see, et nüüd saab loengut ka tagantjärele vaadata,“ lisas ta muigelsui.

Loengut saab järelvaadata siit lingilt.

Ahto Kaasiku avaloengut vaatas otse 70 inimest ja praguseks on salvestise vastu suuremal väi vähemal määral huvi tundnud umbes 800 vaatajat.

Kaasiku sõnul on tal on hea meel, et sauna-aasta korraldajad valisid esimeseks teemaks just saunapärimuse.

Uued ja vanad tavad

„Saun on elav ja kiirelt arenev kultuurinähtus. Päris sauna ja põliste saunatavade kõrvale on tekkinud rohkesti uut. Sauna-aastast võtab osa 25 eri tüüpi saunasid. Muutused on loomulikud, see on osa elust. Kuid üleilmastumise ja äri keerises on oluline meeles pidada ka seda, mis on päris ja oma. Sauna puhul on see põline, kodune, pere- ja kogukonna-keskne ning seda ei saa teha rahaks.

Saun on regilaulu ja looduslike pühapaikade kõrval meie pärimuskultuuri üks säravamaid ja vägevamaid nähtusi. Võib julgelt väita, et esivanemate saunatarkused on aidanud meie rahval püsima jääda ning saun on meie rahva olemuse määratlemises tähtsal kohal. Loodan, et sauna-aasta annab sellele väge juurde,“ arutles hiite ja saunade väge uurinud Ahto Kaasik.

Ülikool teisipäeviti

Maailma esimene saunaülikool aga jätkab loengute ülekandmist.

Ajakava on alljärgnev:

• 28.03 Terapeut ja Hundiallika keskuse perenaine Kaia-Kaire Hunt teemal „Tervis saunast“

• 04.04 Dokfilmi „Savvusanna sõsarad“ produtsent Marianne Ostrat ja režissöör Anna Hints teemal „Suitsusauna edu maailmalaval“

• 11.04 Rahvapärimuse tundja Liisa Kaasik, „Esiemade saunatarkused. Sauna olulisus naise eluringis“

• 18.04 Loodusajakirjanik Kristel Vilbaste, „Taimed saunas“

• 25.04 Männimäe talu − Bohemian Spa pere- ja saunamees Jan Seepter, „Saunarituaalid“

• 02.05 Saunatoodete ja -teenuste pakkuja Saunamaailm, „Saunateemalised korduma kippuvad küsimused“

• 09.05 Allika-Löövi talu pere- ja saunanaine Elis Seppius, „Teiselpool mõtet, teiselpool aega − kosmosereisid saunalaval“

• 16.05 Kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu, „Saun eestlaste pärandkultuuri loos“

• 30.05 Mooska Suitsusaunatalu pere- ja saunanaine Eda Veeroja, „Saunapärimuse pruukimine tänases päevas“

Tasuta kuulatava loenguni jõuab, kui kasutada seda veebilinki.

Kohtumise ID on 891 0744 9520 ja läbipääsukood 554103.

Facebooki lehekülg, kus loenguid saab tagantjärele kuulata-vaadata, on siin: https://www.facebook.com/Sauna2023

Maaleht lükkab takka

Sauna-aasta eestvedaja on Eesti Maaturismi Ühing, kes viimastel aastatel on muu hulgas Eesti Saunatee võrgustikku üles ehitanud ja kuulub 2022. aastast Ülemaailmsesse Sauna Assotsiatsiooni (ISA). Sauna-aasta ametlik kodukülg on https://sauna2023.ee/

Maaleht lükkab rõõmuga takka, olles avanud meie saunauudiste portaali https://maaleht.delfi.ee/saun, kust leiab sadakond Maalehe parimat saunauudist viimasest kümnendist.