Meel Valk hindab arukate külade programmi juures turvalist raami, mis toetab osalevate külade arengut ning mentorite osalust, kes vajadusel aitasid plaane ning tegevusi suunata.

„Ka programmi ajaraamid on kasulikud, sest need aitavad tagada, et ühiselt väljavalitud ideed ka teostatud saavad,“ märgib ta.

Lähkma-Saunametsa rahvas elektrita ei jää

Arukate külade programmiga liitumine andis kogukonna esindaja Kadri-Aija Viigi sõnul hoogu juurde küla arengustrateegia koostamiseks. Selle käigus vaadati üle kümme aastat tagasi tehtud plaanid ning tõdeti, et suur osa neist on jõudumööda ellu viidud.

Uute plaanide puuduse üle kurta ei saa – kõige olulisemateks peeti energiajulgeolekut ja kohaliku toidu väärtustamist.

Kaalumisel oli külamaja varustamine päikesepaneelidega, kuid kuna vana ja väärika maja katusekalle seda ei võimaldanud, langes valik arukate külade pilootprojekti raames hoopis kahe elektrigeneraatori soetamisele.

Kadri-Aija Viik tõdeb, et see on hea valik – kuna tegemist on hajakülaga, saab vajadusel tagada nii külamaja kui ka mõne kaugema talukoha elektriga varustatuse.

Teine arengusuund, mis kohalikku toitu puudutab, pole aga samuti päevakorrast maas ning vanade retseptide kogumise ja ühise kokkamisega plaanitakse kindlasti edasi liikuda.

Uuesalus keskendutakse noorte turvalisusele

Harjumaal Rae vallas asuvas Uuesalu külas on nii tugev kogukonnavaim, et toimiv külaselts oli loodud juba enne, kui ametlikult küla staatus saadi.

Uuesalu külaseltsi juhatuse esimees Tomek Süld ütleb, et Uuesalu küla arukate külade projekt on alles käimas ja lõppeesmärki veel päris saavutatud ei ole.

Küll aga on programmis osalemise protsess avardanud külaseltsi silmaringi külaelu edendamisel ja eluruumi paremaks muutmisel.

Uuesalu talgupäevad

„Ühiste huvidega inimesed külas toetavad ka seatud eesmärkide saavutamist,“ räägib ta ning meenutab, et kui projektiga alustati, oli selge, et soovitakse oma külas arendada turvalisust.

„Programm on aidanud meil läbi mõelda teemaga seotud kitsaskohad. Kuna noori ja lapsi on Uuesalus väga palju, oleme eelkõige keskendunud nende turvalisusele. Külaplatsi ja kelgumäe autonoomse valgustuse projektiga üritamegi sedasama eesmärki saavutada. Projekt on toonud uusi mõtteid, näiteks vajavad noored kodu läheduses kohti, kus turvaliselt aega veeta,“ kirjeldab Tomek Süld Uuesalu projekti ja tulevikuplaani.

Laekvere saab sportlike võimalustega puhkeala

„Laekveres keskendusime uue puhkeala loomisele, kus põhiatraktsiooniks on skate-park, lisaks lauatenniselaud, varjualune, pargiinventar ja jalgrattahoidja moodulid. Paigaldatakse tänavavalgustus ning turvalahendusena videovalvesüsteem,“ räägib kogukonna esindaja Liisa Uukkivi. Puhkeala luuakse platsile, kus lammutatakse kokkuvarisemise ohus vana korrusmaja, sellega parandatakse koha üldist väljanägemist.

„Otsus, et võiks esialgu luua rohkem võimalusi spordi ja vaba ajaga tegelemiseks, selgus kohalike elanikega koos arutades ja kõikide soove arvesse võttes ühisel arengukava koostamise koosolekul,“ meenutab ta. „Kuigi puhkeala ei ole veel valmis, loome selle valmimisega ühe kogukonnapaiga, mis siiani puudu. Kui on olemas koht, kus oma aega meeldivalt ja sisukalt veeta, lisame sellega oma külale atraktiivsust juurde. Liidame noori, kes on meie tulevik, ning kogukonda, et võtta ühiselt ette järgmised sammud,“ räägib Liisa Uukkivi.

Meeri küla ümbrusesse luuakse matkarajad

Tartumaal Nõo vallas asuva Meeri Küla Arendamise Seltsi juhatuse liige Kerli Pruuli hüüatab emotsionaalselt, et seoses arukate külade programmis osalemisega on kõik paremaks muutunud.

„Külaelanike omavaheline suhtlus on aktiivsem, seltsimaja külastatavus on tõusnud. Inimesed on hakanud rohkem suhtlema, õpitubades käima, uuritakse, mis on järgmised sündmused ja üritused,“ kirjeldab ta.

Programmis osaledes otsustati keskenduda kodukoha kaunile loodusele ning luua sinna matkarajad.

Meeri seltsimaja

„Meeri küla ümbruses on ilus loodus, kuid paljud elanikud ei kasuta looduses liikumise võimalusi, kuna ei osata täpselt kuhugi minna jne. Meeri küla piirneb Keeri-Karijärve looduskaitsealaga, kus on mitmeid looduskaitse all olevaid linde ja taimi. Keskendume erinevate matkaradade loomisele. Matkarajad ei ole veel valmis, kuna RMK alustas sügisel metsahooldustöödega ning see pidurdas meie tegevust. Kevadel on pilt selgem, kuhu me saame rajad teha,“ kirjeldab Kerli Pruuli ning lisab, et paljud külaelanikud on nõus appi tulema matkaradasid planeerima ja korrastama. Lisaks märgib ta, et on tekkinud huvi ka muu ühistegevuste vastu – näiteks ollakse huvitatud seltsimajas erinevate õpitubade läbiviimisest.

Luunja vald saab ühtse virtuaalse platvormi

Luunja vallas kaasati arukate külade programmi kogu vald – kokku 20 küla. Lohkva Külaseltsi esindaja Kaire Vahejõe räägib, et pilootprojektiks valiti ühtse virtuaalse platvormi loomine, mis aitaks tutvustada Luunja valla põnevat ajalugu ja annaks suurema tõuke ettevõtluse arengule ja turismiobjektide laienemisele ning ajaloo väärtustamisele.

„Plaanis on luua interaktiivne keskkond, kuhu koondatakse kokku kõikides külades paiknevad teenusepakkujad, ettevõtjad, turismiettevõtted, loodus- ja ajaloolised objektid, koos info, piltide ja videotega. Pilootprojekt on veel pooleli ja hetkel on kokku pandud lähteülesanne, mille alusel koostame süsteemse sisu ja loome andmebaasi ning seejärel püüame leida rahastuse, sest sellise virtuaalse multifunktsionaalse platvormi loomine ei ole just odav lahendus,“ kirjeldab ta teoksil olevat ning lisab, et platvormile koondatud teenused aitavad hoogustada koostööd erinevate osapoolte vahel. Suurem eesmärk on teha Luunja valla elaniku ja külalise elu lihtsamaks, teenused kättesaadavamaks ja info operatiivsemaks.

Luunja Roosiaed

Taevaskoja küla rahvas käis ühisel õppereisil

Taevaskoja külavanem Ahti Bleive näeb arukate külade programmis osalemise esmast kasutegurit selles, et külaelanikud koonduvad ning arutlevad ühiselt, mis suunas tuleks edasi liikuda – selle käigus tehti valmis ka Taevaskoja küla strateegia, kuhu said kirja kõik suuremad eesmärgid.

Pilootprojekti raames käidi õppereisil Põhja-Lätis uurimas, kuidas naaberriigi looduskaunite kohtade elanikud kohalikku turismi korraldavad.

„Meie eesmärgiks on luua erinevate ettevõtjate ja külaseltsi poolt külastuspaketid, et pakkuda turistidele kohapeal rohkem erinevaid võimalusi ja tegevusi,“ selgitab Ahti Bleive. Ta hindab, et õppereis oli selle eesmärgi täitmiseks igati kasulik, sest sealt naasti paljude ideede ja koostööplaanidega.

Mälestuskivi ja pinkide avamine Taevaskojas 2018

Jaga
Kommentaarid