Erko Teepere: hruštšovkade sundrenoveerimine on mõttetult kallis, omanikud ei jaksa maksta. Lammutame?

Milline saatus ootab maapiirkondade kolhoosiaegseid kortermaju, mis peavad nagu kõik teisedki eluhooned olema muudetud aastaks 2033 energiatõhusaks?

Europarlamendis heaks kiidetud plaan tõsta kümne aastaga kõigi majade energiatõhusus D-klassini saab olema just maapiirkondades kõige keerulisem, sest sealsed kortermajad on enamasti väga kehvas seisukorras. Kas neid on üldse võimalik renoveerida nõutud tasemele või tuleb sellised majad lammutada?

Maaleht kirjutas kuus aastat tagasi, et kolhoosiaegseid lagunevaid kortermaju on Eestis umbes Põlva linna jagu. Osa neist on nüüdseks veidi renoveeritud, osade seisukord on aga muutunud veelgi trööstitumaks. Inimesed elavad nendes majades ning neil pole enamasti ka võimalusi mujale kolida. Seega tuleb nende hoonetega miskit ette võtta. Kuid ilma kohaliku omavalitsuse initsiatiivita ja riigi- või euroraha täismahulise toetuseta on praktiliselt võimatu seal midagi paremaks muuta.