Tööandja jättis su palgast ilma või nõuab hüvitist „kahjude“ eest? Enamasti pole tal selleks õigust

Kahjuks on paljud töötajad pidanud silmitsi seisma olukorraga, kus töö on küll tehtud, aga oodatud tasu palgapäeval kontole ei laeku. Töötajal on oluline teada oma õigusi ning võimalusi, kuidas pahatahtlikult tööandjalt raha välja nõuda.

Advokaat Kristjan Lee sõnul on kõigepealt oluline meeles pidada, et tehtud töö eest tuleb ettevõttel töötajale alati tasuda. „Kirjaliku töölepingu puudumine, katseaeg või lühiajaline töö ei anna tööandjale õigust keelduda väljateenitud summade maksmisest. Kuigi töölepingu seadus sätestab, et tööleping tuleb alati sõlmida kirjalikult, siis olukorras, kus tööandja kirjalikku lepingut töötajale andnud ei ole, on töösuhe ikkagi kehtiv ja tööandja peab teenitud palga töötajale välja maksma,“ sõnas Lee.

Mõned tööandjad üritavad palgast teha mahaarvestusi, väites, et töötaja on tekitanud tööandjale kulutusi, töötaja on midagi valesti teinud või vastutab tööandjale tekitatud kahju eest. Töölepingu seadus näeb küll ette, et töötaja vastutab tööandjale tahtlikult põhjustatud kahju eest (TLS § 74 lg 1), kuid kui kahju on põhjustatud töötaja poolsest hooletusest (TLS § 74 lg 2), siis sätestab seadus täiendavalt terve hulga kriteeriume, mida tuleb kahjusumma arvutamisel arvesse võtta. Eraldi on olemas ka töötaja varalise vastutuse kokkulepe (TLS § 75 lõiked 1 ja 2), mis peab aga olema kirjalikult sõlmitud, järgides seaduses toodud reegleid ning niisama töötajale varalist vastutust kohaldada võimalik ei ole.

Töölepingu seadus näeb küll ette, et töötaja vastutab tööandjale tahtlikult põhjustatud kahju eest, kuid kui kahju on põhjustatud töötaja poolsest hooletusest, siis sätestab seadus täiendavalt terve hulga kriteeriume.

„Isegi kui tööandjal tekib teatud juhtudel õigus töötajalt kahju sisse nõuda, siis vastavalt töölepingu seadusele ei ole tööandjal õigus seda töötasust tasaarvestada, välja arvatud juhul kui töötaja ise sellega konkreetsel juhul nõus on,“ selgitas advokaat Kristjan Lee. Seetõttu peaks olema ettevaatlik olukorras, kus tööandja saadab näiteks e-maili teel palgaarvestuse ja soovib, et töötaja vastaks, et on nõus. Enne vastamist tuleb ise täpselt üle arvutada, kas tööandja ei ole mingeid summasid palgast maha võtnud, muidu saab tööandja hiljem väita, et töötaja nõustus tasaarvestuse ja väiksema palga saamisega.

Vaidlused tekivad sageli ka töölepingu lõppemise olukorras. Töölepingu lõppemise päeval peab tööandja maksma välja kõik summad, mis ta töötajale võlgneb – ka hüvitise välja võtmata puhkuse eest, välja maksmata lähetusrahad ning muud kompensatsioonid kui need olid töölepingus ette nähtud (TLS § 84 lg 1). Kui tööandja töölepingu lõppemise päeval lõpparvet ei tee ning töötasu ja muud kompensatsiooni töötajale koheselt välja ei maksa, siis on töötajal õigus pöörduda Töövaidluskomisjoni poole. Sellises olukorras on soovitatav kohe nõu pidada tööõiguse spetsialistiga, kuna töölepingu lõppemisel hakkavad ka jooksma lepingu lõpetamise vaidlustamise tähtajad ning õigeaegne tegutsemine on oluline.

Juhul kui selgub, et ettevõttel tõesti ei ole raha, et palkasid välja maksta, võib aidata tööandja vastu pankrotiavalduse esitamine. Õnneks tagab Töötukassa ettevõtte pankroti korral, et töötajad saavad oma tasud kätte. Pankroti väljakuulutamine ei ole alati sobilik lahendus – näiteks tööandja pahatahtlikkuse korral, kus raha küll on, aga töötajale seda välja ei maksta. Sellisel juhul mõistab töötasu tööandjalt välja Töövaidluskomisjon.