JURIST VASTAB | Kui vara pärivad alaealised lapsed, siis kellel on õigus seda hallata?

Elan koos pisikese tütrega, kes on sündinud väljaspool abielu. Tema isa on abielus teise naisega, nüüd aga raskelt haige. Tal on tehtud testament ja selle järgi läheb osa varast minu alaealisele tütrele. Palun selgitage, kes jääb vara haldajaks, kas mina kui tema ema?

Kui vanalt saab laps ise oma päritud vara kätte? Mehe pere on mulle juba öelnud, et seda alaealise vara hakkavad hoopis nemad haldama, kuni tütar saab täisealiseks. Kas nii on võimalik, kui mina – kõige lähedasem inimene oma tütrele – olen selle vastu ja soovin ise seda vara hallata, küsib Maalehe lugeja.

Vastab vandeadvokaat Ivo Mahhov.

Üldjuhul on õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse vara eest tema vanemal. Erandina on aga pärandajal testamenti tehes võimalik ise otsustada, kes hakkab tema alaealisele pärijale jäetavat vara valitsema (perekonnaseaduse § 177 ja 209). Testamenditäitja määramist pärandatavale varale lubab ka pärimisseadus.

Sealjuures võib testaator ka otsustada, kui kauaks vara valitsemine määratakse. See ei olegi siin seotud lapse täisealiseks saamisega. Näiteks võib ta testamendis määrata, et vara valitsemine lõpeb õpingute lõpetamisega või 25aastaseks saamisega.

Erandina on aga pärandajal testamenti tehes võimalik ise otsustada, kes hakkab tema alaealisele pärijale jäetavat vara valitsema.

Samas, testaatori nimetatud valitsemispiirang ei kehti, kui lapsele on pärandatud vähem, kui näeks ette tema sundosaõigus (pärimisseaduse § 107 lg 1). Sellisel juhul esindab last vara valitsemisel ikkagi ema. Lisaks sellele, et ei kehti piirangud, võib laps nõuda veel ka rahalist kompensatsiooni kuni sundosa väärtuseni. Lapse sundosa suurus, kui ta pärib koos pärandaja abikaasaga, oleks üks neljandik pärandi väärtusest. Pärandist tervikuna loobuda ja nõuda selle asemel sundosa rahas ta ei saa.

Kui vara on pärandatud rohkem, kui sundosaõigus ette näeb, ei saa laps valitsemispiirangute vastu vaielda. Tal on kaks valikuvõimalust.

Esiteks, ta lepib piirangutega ja võtab kõik vastu nii, nagu talle on pärandatud.

Teiseks, kui piirangud ei sobi, võib ta kohtu loal pärandist loobuda ja nõuda hoopiski sundosa (pärimisseaduse § 107 lg 2). Sellisel juhul peab küll arvestama, et sundosana ei saa nõuda konkreetset vara pärandist, vaid ainult sundosa suurusele vastava väärtuse väljamaksmist rahas.

Kokkuvõttes on teil kui lapsevanemal esmajärjekorras kohustus hinnata, milline on pärandvara väärtus tervikuna ning milline on selle pärandiosa väärtus, mis on jäetud lapsele. Pärast seda saate otsustada, millised valikud oleksid lapse huvides.