Aprilli keskpaigast alates on Eesti metsades raierahu, mis kestab kaks ja pool kuud. Riigimetsas on seda peetud alates 2002. aastast, erametsades on teist aastat raied teravdatud tähelepanu all linnurikkaimaks loetavates metsades.
Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni korralised raietööd, et mitte häirida linde ja loomi nende pesitsusajal. Sel ajal on rõhk metsakasvatuslikel töödel, peamiselt istutamisel.
Keskkonnaameti kontrollib kevadisi raieid erametsadeds 15. aprillist 30. juunini. Eelmisel aastal koostas Keskkonnaamet pesitsusrahust kinni pidamise kontrollimise juhendi ja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Sellega saab tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. Möödunud aastal koostatud juhendis ei ole tänavu muudatusi tehtud.
RMK metsamajanduse peaspetsialisti Olavi Andrese sõnul peab RMK igakevadist pesitsusrahu alates 2002. aastast ehk tänavu juba 21. korda. „RMK pesitsusrahu on ka sel aastal varasemast kaks nädalat kauem – kuni 30. juunini,“ selgitab Andres.
Pesitsusrahu eesmärk on hoida linde ja loomi ajal, mil nad oma poegi üles kasvatavad, samuti soov vältida kevadise sulaga pehmeks muutunud metsapinnase kahjustamist. Pesitsusrahu ajal keskendub RMK peamiselt metsakasvatuslikele töödele, millest üheks olulisemaks on uue metsapõlve rajamine. Igal aastal istub RMK üle 20 miljoni uue puu.
Pesitsusrahu ajal tehakse riigimetsas hädavajalikke metsakaitselisi töid üraskikahjustuste likvideerimiseks, veetakse kokku metsamaterjali ja kuuse-kooreüraskite püüdmise eesmärgil langetatud püünispuid.
