MAALEHT JORDAANIAS | Tabamatu looduspärli Petra juures pakutakse sõitu „konditsioneeritud Lamborghini-eesliga“
Maalehe Jordaania reisi kolmas täispikk päev viis meid riigi enimkülastatavasse turismiobjekti – roosasse kaljulinna Petrasse, mis on nõnda tabamatu looduse imedemaa, et kogu miljööd kaamerasilm naljalt kinni ei püüa.
Arvatavasti juba 312. aastal eKr nabatealaste pealinnana asutatud Petra on üks seitsmest maailmaimest, mis on kantud ka Unesco maailmapärandi nimistusse. See on tuntud nii oma arhitektuuri kui ka veetorude süsteemi poolest ning kaljude värvi järgi kutsutakse seda roosaks linnaks. Petra varakambri fassaad on muide tuntud filmist „Indiana Jones ja viimane ristiretk“.
Tänapäevalgi on Petras kõikjal näha tammid, mis vihmavee liikumist endiselt reguleerivad ning pea 2000 aastat tagasi ehitatud keraamiline joogiveetoru on endiselt säilinud. Meie giid Mohammed räägib, et aastaarvudesse tuleb siinkohal suhtuda loominguliselt. Kuna puuduvad täpsed kirjalikud andmed, on linna rajamise aeg puhtalt oletus ja näiteks veetorude vanus võib olla vabalt sada kuni paarsada aastat mööda pandud. Kui jutt on ligikaudu kahest tuhandest aastast, siis võib olla täpne aeg polegi nii oluline?
Vägev, ka aastaid hiljem!
Meie giid Juune ütleb, et ta on Petras käinud kümneid kordi ja kõige esimene kord oli ikka kõige võimsam elamus, aga oma põnevust ei kaota see koht kunagi! Ka päris mitu meie reisikaaslast olid varem Petrat külastanud, kuid kogemus polnud seepärast karvavõrdki kehvem. „80 protsenti sellest reisielamusest sain täna kätte,“ kiitis geoloog Olavi.
„Tõeline looduse ime“ oli ühtlasi enimkuuldud külastuskogemus teistegi reisijate suust. Tõepoolest, võimsad kaljud on keegi justkui pintsliga üle võõbanud, värvidemäng hõlmab endas nii roosasid, punaseid, pruune, musti kui ka beeže toone. Ja see ei ole mitte inimese looming, vaid puhtalt looduse.
Kaljudes on näha hulganisti märke ka ajast, mil nabatealased siin ringi toimetasid, säilinud on iidne klooster, hauakamber, amfiteater, vaaraode loss, inimeste elupaigad, jumalannade kujud jpm. Ühes kohas tabame elevanti meenutava kivimüraka ning kaljuseina on uuristatud ka kolm kaamelit ja nende juht. Neist on paraku säilinud pigem jalad, nii kaamelivarbad kui ka inimese jalad.
Tohutu turismimagnet
Kõige selle kauni kõrval ei puudunud muidugi tohutu turism – vaat et sajad poeletid, mis pakuvad kõiksugu nodi alates magnetitest ja puna-valgetest sallidest kuni Jordaania rahvuskivist avantüriinist eheteni välja. Turistidest ei tule meie teel puudust. Vahepeal peab lausa vaeva nägema, et inimsummas oma kaaslasi ära ei kaotaks. Võib vabalt öelda, et tuntud varakambri väravate juures oli vähemalt 500 inimest.
Kui tõmmusid mehi on turistid ikka näinud, siis Petras toimetavad beduiini mehed köitsid meie tähelepanu oma tumedaks võõbatud silmadega. „Nagu Jack Sparrow,“ nuputasime lõpuks välja, keda nad meenutavad. Aga Mohammed täpsustas, et pigem on ikka tuntud piraadikapteni välimus inspiratsiooni saanud neist meestest, mitte vastupidi.
Needsamad mehed on kaameli-, hobuse- ja eesliomanikud, kes püüavad õnne, reklaamides loomaga sõitu. „Tasuta wifiga ja konditsioneeriga kaamel, Ferrari, Lamborghini,“ hõikavad rahamaiad teenusepakkujad. Kui tahad, viib kaamel sind kasvõi pikalt ülesmäge, kuigi eks turismiloomadest hakkab pigem kahju.
Ratsasõidu hinna kohta on teada, et alguses hõigatakse välja 15 dinaari (u 19 eurot), ent sõidu lõpus võib juhtuda, et looma seljast enne 50 raha maksmist maha ei saa.
Kaamel on väga oluline
Giid Mohammedi sõnul on kaamel asendamatu „kõrbelaev“, väga kannatlik loom – ja eks kannatust läheb turiste vedades tõepoolest vaja.
Kaamel on beduiinidele kõige olulisem loom – ilma temata pole elu kõrbes võimalik. Lisaks sellele, et ta aitab väga ebainimlikes tingimustes vedada kaupa, saab kaamelist kõike eluks vajalikku.
Ära süüakse liha, juuakse nende piima, nahast valmistatakse olulisi esemeid ja isegi luud leiavad kasutust.
