MAALEHT JORDAANIAS | Lummav kõrberomantika tähistaeva all. Aga elektri ja veega!
Wadi Rum on Jordaania suurim ja uhkeim kõrbemaastik, kus kõrguvad uskumatud kivimoodustised.
Nautida võib seda muuseas nii kaameli seljas, kuumaõhupallil, ise matkates kui ka džiibiga ringi rallides.
Juba eelnevalt oli teada, et ööbime kõrbes delux-telkides, kuid seda viimast võib mõtestada erinevalt. Kas tuleb pimedas telgis lõdiseda ja ühises välikäimlas käia? Mitte et välikäimla probleem oleks, kuid suur oli meie üllatus, kui ees ootasid elektriga varustatud ning privaatse vannitoa ja WC-ga kahe-kolmekohalised telkmajakesed.
Õhtusöök liiva alt
Wadi Rumi laagri õhtusöök oli siiani reisi kõige erilisem – see kaevati sõna otseses mõttes maa seest välja. Kenades kokarüüdes mehed võtsid kell 19.30 labidad pihku ja hakkasid liiva kühveldama.
Liivakuhja alt tuli välja suur kaamelivillast tekk, mis toredasti auras. Selle all oli mitu kihti fooliumi ja tugev pajakaas, seejärel tõsteti kolme mehe jõul maa sees olevast ahjust välja kolme korrusega rest, kus auras kanaliha, lambaliha ja potitäis juurvilju. See toredus serveeriti koos vähemalt kümne erineva salati ja kastmega vägevas buffeelauas.
Öö möödus kõrbehääli ja tuule ulumist kuulates ja selle vahele unne suikudes. Tuleb tunnistada, et kuigi igas majakeses oli õhksoojuspump olemas, ei tahtnud me seda otse voodisse puhuma panna ja seetõttu kulusid kodust targu kaasa võetud villased sokid marjaks ära.
Enne päikesetõusu kuulsime ukselävel imelikku kraapimist, hiljem selgus, et ilmselt oli tegemist kaljumägraga. Kutsumata külalisele me aga pimedas ust ei avanud ja nõnda jäi ta seekord nägemata.
Saanidega mööda kõrbe
Järgmisel hommikul ootas ees džiibisõit kõrbemaastikul. Tuleb tunnistada, et džiibid olid parajad „saanid“, nagu üks reisiline iseloomustas – eks oli ikka roostet näha ja siin-seal klammerdaja või teibiga parandamist. Aga oma töö tegid nad ära ning meie saime mitmekaupa džiibikastis istudes kõrbeala silmata, näha sooje liivadüüne, järsku Kuuorgu, mille taamal on üles võetud nii mõnigi film jne.
Meie telklaager polnud Wadi Rumis muidugi sugugi ainuke, vaid ringi sõites nägime vähemalt kümmet säärast veel. Mõned delux-telgid olid suisa uhke läbipaistva kuppellaega, nii et saad voodis kallima kaisus öist tähistaevast imetleda. On aru saada, et raha on neisse projektidesse kõvasti panustatud ning turiste majutati ja sõidutati kõrbes veel teisigi ringi.
Wadi Rumist meelde jäänud tähistaevas, täiskuu, (Eestiga võrreldes) üsna soe õhtu, lõkke praksumine ja eraldatus muust maailmast pakkusid aga kordumatu elamuse. „Natuke nagu jaanipäev,“ leidis Maalehe turundusjuht Liisi.
Telefonilevi ega wifit polnud – olime justkui üheks ööks maailma servalt alla kukkunud. Seega kel tahtmine keset tohutut kõrbeala lõkke ääres korvtoolis teed juua ja lihtsalt elu nautida, saab seda Wadi Rumis kindlasti teha.
