KUULA SAADET | Oma dementsesse lähedasse tuleks suhtuda hoolivalt ja austavalt

„Dementsusega inimese eest hoolitsemine on raske. See võib mõjutada pereelu ning hooldajate endi vaimset ja füüsilist tervist,“ räägib Maalehe podcastis Tervist! TÜ Kliinikumi Närvikliiniku juht prof Pille Taba.

Kui meie lähedasel on diagnoositud dementsus, tähendab see üldjuhul ajufunktsioonide järkjärgulist langust. Kui õigeaegselt alustatakse raviga, on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti.

Dementsus ei ole vananemise normaalne osa. Sümptomeid kutsuvad esile kahjustunud ajurakud. Kõige sagedasem dementsuse põhjus on Alzheimeri tõbi. Dementsust võib põhjustada ka laiaulatuslik insult või mitmed väiksemad insuldid pikema aja jooksul, samuti Huntingtoni tõbi, Sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, Creutzfeldt-Jakobi tõbi, Picki tõbi (ajusagarakõhetumus), veresoontega seotud haigused ning alkoholism või uimastavate ainete tarvitamine.