JURIST VASTAB | Millist lepingut maa müügil sõlmida?

Seoses maa erastamisega on maa müügil kasutatud kaht erinevat lepingu vormi: maa ostu-müügileping ning maa müügileping ja asjaõigusleping. Mis on nende lepingute erinevus? Millal saab sõlmida üht ja millal teist lepinguvormi?

Vastab notar Priidu Pärna:

Isikute vahel sõlmitavate lepingute liike sätestab võlaõigusseadus. Lepingu olemuse määrab tema sisu, mitte pealkiri. Maa müümisel on õige termin müügileping, varasemalt oli kasutusel ka ostu-müügilepingu mõiste, millel oli vene keele mõju. Heal lapsel mitu nime. Müügilepingu oluline tingimus on raha tasumine asja eest. Kui asi antakse üle tasuta, on tegu kinkelepinguga. Kui asja eest ei maksta raha, vaid tasutakse teistes asjades, siis vahetuslepinguga. Kõik need kokkulepped on nn võõrandamislepingud. Maa erastamisel toimus samuti müügilepingu sõlmimine. Tegemist on selles mõttes spetsiifilise lepinguga, et selle sõlmis müüjana alati riik maareformiseaduse alusel.

Asjaõiguslepingu mõistmine on juba juriidilise kõrgpilotaaži küsimus. Kinnisasjade võõrandamisel eristatakse müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Müügilepingus lepitakse kokku müüdava kinnisvara omadused, hind, tasumise kord, võtmete üleandmise aeg jms. Müügilepingu sees on ka kokkulepe asja omandiõiguse ülemineku kohta müüjalt ostjale – seda lühikest kokkulepet nimetatakse asja käsutustehinguks ehk asjaõiguslepinguks. Kõik need kokkulepped formuleerib ja kinnitab notar ning saadab lepingud registreerimiseks kinnistusraamatus, mida peab Tartu Maakohus.