Eestis on vähemalt üks linn, mis oma geograafilise asendi tõttu elab pidevas üleujutusohus

Suurte veekogude ääres asuvad linnad on sajandeid pidanud kõhedust tundma üleujutusohu ees.

Loo pealkirjas toodud väljendit on omistatud küll torumeestele, küll kuningatele, samas võiks see olla mõne õela veevanakese sõnum – pidavat ju osa vanureist aastatega kibestuma. Tuntuimad viimastest on muidugi Ülemiste, Daugava, Tamula ja Vagula vanakesed. (Tamula taadike kõlaks paremini.)

Kreisid elutingimused

Kui esimesed kurikuulsatest vanahärradest tunnevad huvi linnaehituse vastu teatavasti vaid uusaastaööl, siis võrokesed peavad valvel olema aasta läbi. Mis sa teed: kui Peeter I asutas omanimelise linna Neeva jõe uputustest rikkale alale, siis Katariina Teisele meeldis üks järveäärne kausilaadne org Haanjamaa kuplite lähedal – sinna hakkaski 1784. aastast kerkima uus kreisilinn Võru.

Miks Võrus elutingimused ajuti kreisiks kujunevad, saab teavet teatmikust „Eesti ilma riskid“ (2012).