19.-22. aprillini toimuvale raiespordi MMile on oodata 22 koondist. See tähendab ligi 300 võistlejat ja väliskülalist. Eesti fännid hoiavad muidugi kõige enam pöialt meie koondisele, mille liikmete seniste saavutustega nüüd lähemalt tutvumegi.
Eestil kui korraldajamaal on õigus välja panna kaks koondist – A- ja B-tiim. Võistluste ametlikus arvestuses osaleb neist siiski vaid A-võistkond, B-võistkonna liikmed saavad aga ennast võrrelda ja proovile panna parimatega.
A-võistkonna moodustavad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Helvis Koort ning Jarro Mihkelson, naiste arvestuses võistlev Karina Riive ja juunioride ehk U24 võistlusklassis kaasa lööv Peeter Mitt. Nad kõik on juba kogenud raiesportlased, kelle mõned saavutused siinkohal ka välja toome.
Taavi Ehrpais (võistlussaag Husqvarna) on koondise kogenuim liige, raiespordiga alustas ta juba 1996. aastal. Elupõline metsamees on selle aja jooksul saavutanud palju – nii on ta kuuekordne Eesti meister, meeskondlik maailmameister ja ühe individuaalala maailmameister. Ja muidugi on Taavi esindanud Eestit korduvalt raiespordi maailmameistrivõistlustel.
Helvis Koort (Husqvarna) on raiespordiga tegelenud üle kümne aasta. Tulemustest on ette näidata kaks Eesti meistritiitlit (2019 ja 2021) ning esikohta Euroopa noorte meistrivõistlustel aastast 2010.
Jarro Mihkelson (STIHL) on tuntud ja tiitlitega pärjatud raiesportlane – mitmekordne Eesti juunioride meister, Euroopa noorte meistrivõistluste teine koht, maailmameistrivõistluste juunioride arvestuse viies ja kolmas koht ja nii edasi. 2018. aastal tuli ka esimene Eesti meistritiitel profiklassis (sellest aastast võistleb Jarro profiklassis) ning sama tulemust korda mees ka 2022. aastal.
Seni purustamata rekordi püstitas Jarro 2020. aastal laasimises, mille ta tegi ära ajaga 14.13 sekundit, tulemuseks 464 punkti. Võistluseks olid Eesti meistrivõistlused ja toimumiskohaks Luua metsanduskool.
Naiste arvestuses pääses koondisesse STIHL-iga võistlev Karina Riive, kes alustas raiespordiga mõned aastad tagasi Luua metsanduskoolis õppides. Selle ajaga on Karinast saanud Eesti parim naisraiesportlane, kellele kuulub mitmete tiitlite ja esikohtade seas ka kaks rekordit - ketivahetus ajaga 12,93 sekundit (122 punkti) Eesti meistrivõistlused 2021 Järvseljal ja laasimine ajaga 23,63 sekundit (426 punkti), võistluseks Kevadkarikas 2022 Tartus.
U24 arvestuses sai koondisse Husqvarnaga võistlev Peeter Mitt, kel on ette näidata mitmeid väga häid tulemusi. Kuigi noormees võistleb juuniorklassis, kuulub talle ka üks absoluutne rekord – langetamises saadud 660 punkti (aeg 84 sekundit). Rekordi püstitas Peeter 26. aprillil 2019. aastal Tartus võistlustel Kevadkarikas. Eelmisel aastal üllatas Mitt järjekordse rekordiga Jõhvis EMV raames, kui ketivahetus õnnestus ajaga 9.08.
Raiespordi erinevatest aladest peabki Peeter kõige huvitavamaks langetamist. „Seal on nii palju asju, mida sa jälgima pead. Aga kui sul hästi läheb, siis see on ala, mis annab kõige rohkem punkte,“ selgitab ta. Tänu langetamisele tuli ta 2022. aastal ka Eesti juunioride meistriks raiespordis.
Vähem saavutusi ei ole ka B-võistkonna liikmetel. Sinna kuuluvad profiklassis Raino Kivi, Sulev Tooming ja Markus Mitt, naiste arvestuses Kertu Evert ja juunioride ehk U24 klassis Ralf Elfenbein.
Profiklassi võistlejate seast on nimekaim kahtlemata Sulev Tooming, kes on kolmekordne Eesti meister, medalimees väga paljudel võistlustel ja esindanud Eestit ka varem maailmameistrivõistlustel. Oma lemmikala raiespordis Sulev öelda ei oskagi, sest ajas on need muutunud.
Naiste klassis võistlev Kertu Evert on muude saavutuste seas püstitanud ka naiste langetamise Eesti rekordi – tulemus 648 punkti (2 minutit ja 14 sekundit) vormistati ära 2012. aastal võistlusel Tartu karikas.
