Euroopa kuusikuid laastab juba mitu aastat kuuse-kooreürask. Kellele meeldiks surnud metsad ja hävinud puit? Ometi võib ka siit midagi ilusat leida, seda tunnistab isegi Rooma paavst.
Sügisel, kui seenelised uitavad korviga mööda metsa, võib juhtuda, et nad satuvad sinna, kuhu maaomanik neid ei oota. Looduses on tihti raske aru saada, kelle maatükil parasjagu viibitakse ja mis on keelatud või lubatud.
Möödnud aastal toimus raiespordi MM Eestis, Tartus ja seal saavutas üldvõidu just Austria võistkond, seetõttu korraldasidki nad tiitlikaitsjatena seekordset mõõduvõttu.
Just tehtud droonifotodest 3D metsamudel, Põhja-Euroopa moodsaim vineeritehas või iidne tõrvaajamisahi - nende ja kümnete muude metsanduses igapäevaste tegemistega saavad sel laupäeval tutvuda kõik huvilised.
Seenesündmusi korraldatakse nii era- kui avalikus sektoris ja ka hinnaklass kõigub vastavalt alates RMK tasuta üritustelt kuni 170 euroni koos gurmee ja öömajaga. Igaüks peaks leidma oma kodukohale ja rahakotile vastava koha, kus paremini seeni tundma õppida.
„Tunne on üllatav, arvasin, et seda poleks tarvis olnud,“ ütleb parim metsamajandaja 2024 Meelis Reinart. Metsamajandajate konkursi žüriiga ühte meelt on meie lugejadki, sest sama metsaomanik pälvis ka Maalehe lemmiku tiitli.
EKSPERIMENT | Osad seeneäpid annavad õige vastuse ainult veerandil juhtudest! (3)
Milline äpp on kõige usaldusväärsem?Aina enam kasutavad inimesed seente määramiseks telefoniäppe. Maalehe eksperiment näitas, et osa neist annavad õige vastuse ainult veerandil juhtudest!
Eesti jahimees Innar Uus on muude auhindade hulgas pärjatud ka hirvepeibutamise Euroopa meistri tiitliga. Mitte igaühele pole antud selliseid häälepaelu, et metsloom temaga vastastikku juttu puhuks, Parimal juhul ei saa hirvepull arugi, et vestluskaaslaseks on inimene.
Maalehe lugejatel on võimalus valida oma lemmik konkursil „Parim metsamajandaja 2024“. Hääletamine toimub 22. augusti kella 17-ni. Vali ise ja jaga sõbraga!
Tambet ja Sille Teesalu tegelevad oma metsade majandamisega hobi korras ja teevad seda suure rõõmuga. Nende peamisteks põhimõteteks on traditsiooniline maastikukujundus, säästlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja nõustamisel põhinev metsamajandamine.
„Metsaosa maja juures olen korrastanud sellest ajast, kui saag käes püsis,“ ütleb Sander Elvet. Tema isa Taimo on kinnistu omanik ning koos kahe pojaga hooldavad nad pere metsa.
Endel Tamme metsad eristuvad mitmekesise ja loodusliku ilme poolest, need on püsimetsanduse põhimõtteid järgivalt hooldatud. Eraldised on ebakorrapärase kujuga, mis säilitab loodusliku ilme.
Meelis Reinarti metsas on kõik istutatud taimed tokkidega märgitud, et lopsakalt kasvava vaarika vahel istikud hooldamiseks üles leida. Ja neid pole vähe.
Et taastada ajaloolised niidud Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 alal võttis Margo Rüütel ette pärandniitude taastamise projekti.
Rando Nooska ei soovita enam oma lastele metsandust õppida, sest kasvavad looduskaitsepiirangud ehk ei lasegi enam tulevikus metsa majandada. „Kevadine metsamajandajate meeleavaldus näitab, et metsaomanikud on viidud pea viimse piirini,“ leiab ta.
Keskmise kaaskodaniku tajuvälja jõuab mets jõulukuuske otsides, piknikul või loodusretkel, avastades, et keegi on kodulähedase akude laadimise lemmiksalu lagedaks tõmmanud, või mis peamine – seene- ja marjakorjamise hullusest haaratuna.
VIDEO ja FOTOD | Saaremaal tekkis konflikt kohalikul elanikul ja metsameestel – sekkus politsei (327)
Saaremaal tekkis esmaspäeval konflikt kohaliku mehe ja metsa raiuvate meeste vahel ning olukorda tulid lahendama nii politseinikud kui ka keskkonnaametnik.
Karula rahvuspargi piirimail algasid keskajal rajatud söemiilide väljakaevamised. Lisaks toimub kaevamiste ajal rauasulatuse eksperiment, kus kasutatakse ajaloolist tehnoloogiat.
Tänavu juunis ei toimunud mitte vaid traditsioonilised metsanduslikud kutsevõistlused. Oma konkurssidel võtsid mõõtu ka arboristid ja noored forvarderioperaatorid, seda lausa rahvusvaheliselt ja teleekraanil.
Sellist kõlapilti ja vaatemängu kohtab Luual harva - rahvusvahelised arboristide võistlused tõid kooli hoovi võõrkeelsed hõiked, emotsionaalse ergutuskisa, keskendunud vaikusehetked, sõbralikud tögamised ja tunnustavad aplausid.
Uued alad tõid metsanduse kutsevõistlustesse põnevust, kuid ei kõigutanud üldvõitjate positsiooni – tiitel läks juba kolmandat aastat samale võistkonnale. Selgus ka Eesti esindus raiespordi maailmameistrivõistlustel.
TAGASI NÕUKAAEGA? Metsaomanikke pigistavad üha laienevad raiepiirangud. Kliimaseadusega tahetakse koguni kolmandik metsadest panna kaitse alla.
Presidendi noore keskkonnateadlase preemia pälvis sel aastal metsateadlane Reimo Lutter, kes on andnud suure panuse metsakasvatuse uuele tasemele viimiseks.
Eestis tehtud üleriigiline uuring näitas, et 88% küsitlusele vastanutest aktsepteerib Eestis jätkusuutlikku jahipidamist.
Ants Varblane: püsimetsandus on tasuv tervisliku hobina (3)
METSALEHT | ArvamusÜhes märtsikuises „Osooni“ saates ETVs kajastati püsimetsa majandamist kui üht metsa majandamise või kasutamise võimalust. Liis Kuresoo kurtis, et liiga pikalt on lageraiemajandust viljeletud.
Liina Helstein: kes on homme minu metsa omanik? Riik ei tohi tegutseda inimeste seljataga (12)
Metsanduse Visioonikonverents 2024 ettekanne.„Mul pole selle riigi vastu enam austavat tunnet, kui riik ei austa mind ja minu vara. Investeering võetakse ära,“ ütleb metsaomanik. Ja ta pole ainus, kes nii mõtleb.
Eesti Metsaseltsi poolt korraldatud visioonikonverentsi raames korraldas SA Artur Nilsoni Fond kolme Järvselja Kunungamänni järglastaime enampakkumise, mille käigus koguti metsandusvaldkonna tudengite õpingute toetuseks kokku 1374 eurot.
Raiesportlased avasid hooaja koos Maamessiga, nagu see juba tavaks on saanud. Et oleks, kus ka muul ajal treenida, avas Eesti Maaülikool Eesti esimese siseraieväljaku.
Eesti Metsaselts taastas sel aastal traditsiooni, mis vahepeal oli hääbunud – tunnustada metsandusse panustanud isikuid ja rühmi. Metsasektori tunnustused jagati välja metsanduse visioonikonverentsil 17. aprillil Tartus.
