Euroopa kuusikuid laastab juba mitu aastat kuuse-kooreürask. Kellele meeldiks surnud metsad ja hävinud puit? Ometi võib ka siit midagi ilusat leida, seda tunnistab isegi Rooma paavst.

Sügisel, kui seenelised uitavad korviga mööda metsa, võib juhtuda, et nad satuvad sinna, kuhu maaomanik neid ei oota. Looduses on tihti raske aru saada, kelle maatükil parasjagu viibitakse ja mis on keelatud või lubatud.

Möödnud aastal toimus raiespordi MM Eestis, Tartus ja seal saavutas üldvõidu just Austria võistkond, seetõttu korraldasidki nad tiitlikaitsjatena seekordset mõõduvõttu.

„Tunne on üllatav,“ ütleb parim metsamajandaja 2024 Meelis Reinart. Metsamajandajate konkursi žüriiga ühte meelt on ka meie lugejad, sest sama metsaomanik pälvis ka Maalehe lemmiku tiitli.

Häädemeeste vallas korraga nii keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti ametit pidanud kui ka metsaäri ajanud Lembit Alliksaare nimi ei käi läbi ühestki kohtuni jõudnud liivakarjäärivaidlust puudutavast dokumendist. Ometi tema seotusele vihjatakse.

„Tunne on üllatav, arvasin, et seda poleks tarvis olnud,“ ütleb parim metsamajandaja 2024 Meelis Reinart. Metsamajandajate konkursi žüriiga ühte meelt on meie lugejadki, sest sama metsaomanik pälvis ka Maalehe lemmiku tiitli.

Maalehe lugejatel on võimalus valida oma lemmik konkursil „Parim metsamajandaja 2024“. Hääletamine toimub 22. augusti kella 17-ni. Vali ise ja jaga sõbraga!

Tambet ja Sille Teesalu tegelevad oma metsade majandamisega hobi korras ja teevad seda suure rõõmuga. Nende peamisteks põhimõteteks on traditsiooniline maastikukujundus, säästlikkus, bioloogiline mitmekesisus ja nõustamisel põhinev metsamajandamine.

„Metsaosa maja juures olen korrastanud sellest ajast, kui saag käes püsis,“ ütleb Sander Elvet. Tema isa Taimo on kinnistu omanik ning koos kahe pojaga hooldavad nad pere metsa.

„Kask ootab harvendust, aga enne tuleb metsaveo käru valmis ehitada,“ räägib ühe metsatüki juures Kaupo Puust, kelle jaoks tööriistade ja masinatega toimetamine on igapäevane osa elust.

Agur Paisu on kogenud metsaomanik, kes on metsa majandamisel teinud kõiki vajalikke töid – mõnikord õnnestunult, mõnikord ka eksides. „Kui mets tundub lootusetu, siis mine viie aasta pärast uuesti ja kõik on hästi,“ ütleb ta.

Et taastada ajaloolised niidud Marimetsa-Õmma hoiuala ja Natura 2000 alal võttis Margo Rüütel ette pärandniitude taastamise projekti.

Saaremaal tekkis esmaspäeval konflikt kohaliku mehe ja metsa raiuvate meeste vahel ning olukorda tulid lahendama nii politseinikud kui ka keskkonnaametnik.

Karula rahvuspargi piirimail algasid keskajal rajatud söemiilide väljakaevamised. Lisaks toimub kaevamiste ajal rauasulatuse eksperiment, kus kasutatakse ajaloolist tehnoloogiat.

Tänavu juunis ei toimunud mitte vaid traditsioonilised metsanduslikud kutsevõistlused. Oma konkurssidel võtsid mõõtu ka arboristid ja noored forvarderioperaatorid, seda lausa rahvusvaheliselt ja teleekraanil.

Metsarahvas on oodatud 54. metsanduse kutsevõistlustele, mis toimuvad 7. juunil algusega kell 10:00 metsanduse mekas Järvseljal.

Terav debatt teemal, kuidas metsa majandada või üldse majandamata jätta, on muutunud jõuliseks ja häirivaks. Ott Krigul koos kolleegidega rääkis Maamessil oma boksis umbes 300 metsaomanikuga ja esitab nüüd nende seisukohad.

TAGASI NÕUKAAEGA? Metsaomanikke pigistavad üha laienevad raiepiirangud. Kliimaseadusega tahetakse koguni kolmandik metsadest panna kaitse alla.

Ühes märtsikuises „Osooni“ saates ETVs kajastati püsimetsa majandamist kui üht metsa majandamise või kasutamise võimalust. Liis Kuresoo kurtis, et liiga pikalt on lageraiemajandust viljeletud.

„Mul pole selle riigi vastu enam austavat tunnet, kui riik ei austa mind ja minu vara. Investeering võetakse ära,“ ütleb metsaomanik. Ja ta pole ainus, kes nii mõtleb.

Eesti Metsaseltsi poolt korraldatud visioonikonverentsi raames korraldas SA Artur Nilsoni Fond kolme Järvselja Kunungamänni järglastaime enampakkumise, mille käigus koguti metsandusvaldkonna tudengite õpingute toetuseks kokku 1374 eurot.