Mitu korda nädalas tohib saunas käia? Kas saun on südamele hea või halb? Lükkame müüdid ümber!

Saunaskäimisega seotud tervisehüved on arvukad ja sauna kasu meie üldisele heaolule on kergesti mõõdetav. Ometi on sauna mõju kohta inimese tervisele hulk müüte, mida paljud usuvad. Lükkame ümber viis müüti sauna vastunäidustuste kohta.

Müüt number 1: saunast peavad hoiduma inimesed, kellel on kõrgvererõhutõbi või südamehaigus

Tegelikkus: regulaarne saunaskäimine just parandab südame-veresoonkonna tervist. Ajakirjas National Library of Medicine avaldatud põhjalikus uuringus tuuakse välja, et saunaskäimine on seotud mitmete terviseprobleemide parandamisega, mille hulgast tuuakse esile just südame-veresoonkonna haigusi, kõrgvererõhutõbe ja neurodegeneratiivseid haigusi, lisaks vähendab saun artriidiriski ja mõjub hästi immuunsüsteemile. Tõsisemate terviseprobleemide puhul tuleb muidugi alati konsulteerida nendes küsimustes ka oma arstiga.

Müüt number 2: saunas ei või käia rohkem kui kord nädalas

Tegelikkus: paljud tervisele kasulikud sauna mõjud on optimaalsed, kui käid saunas vähemalt kolm korda nädalas. Enamik sauna mõjude kohta läbiviidud uuringuid näitab, et sauna head mõjud tervisele on kõige suuremad, kui seda kasutatakse korraga 20 minutit vähemalt kolm korda nädalas. Kuna suurim risk regulaarse saunaskäimise puhul on dehüdratsioon, on sauna tiheda kasutamise puhul tähtis tagada pidev piisav vedeliku tarbimine. Kui tarbid piisavalt vett, võid ohutult saunatada kasvõi iga päev.

Müüt number 3: saun ja südamestimulaator ei sobi kokku

Tegelikkus: see võib tulla üllatusena, kuid sauna võivad kasutada ka südamestimulaatoriga inimesed. Regulaarne saunaskäimine on südame üldisele tervisele väga kasulik ja üldjuhul seda võib ja on isegi soovitatav jätkata ka pärast südamestimulaatori paigaldamist. Konks on siin ainult selles, et kuna südamestimulaatoreid on erinevaid ja ka iga inimese tervislik seisund on erinev, siis võib esineda juhtumeid, kui sauna kasutamine on vastunäidustatud. Seega tuleb kindlasti pärast südamestimulaatori paigaldamist konsulteerida antud küsimuses oma raviarstiga.

Müüt number 4: mida kuumem temperatuur saunas on, seda parem

Tegelikkus: kuumem temperatuur ei tähenda kohe paremaid tulemusi. Liigne kuumus võib tekitada südame pekslemist või pearinglust, eriti hoolikas tuleb olla, kui saunas on eakamad inimesed. Keha võib stressi viia ka tugev temperatuuride kihistumine, mis tänapäeva väikese kivimassiga saunades leiliviskamisel juhtub. Kui jalad on põrandal jahedamas 30–40-kraadises kihis ja pea 90–120 kraadi kuumas õhukihis, siis aju saadab südamele signaali – tarvis on tulikuumas tsoonis asuv aju maha jahutada. See aga tõstab pulssi, võib tekitada südamekloppimist ja seega väsitada inimest. Ja kui saunas pole ka õhku, siis võib tekkida lisaks veel peavalu.

Kõigest väest kuumuse käes kannatamine võib olla ohtlik, kohe kui tunned end halvasti, tuleb saunalavalt ära minna. Osa terviseprobleemide puhul ongi kasulikum just madala kuumusega saun, oma arstilt saad teavet, millist temperatuuri saunas eelistada.

Saunum on aga välja töötanud lahenduse, mis ühtlustab leiliruumis temperatuuri ning tagab ka kergema hingamise. Enam pole tarvis leili kannatada hambad ristis ning põletuse eest kõrvu kattes. Saunumi uuenduslikud kerised on varustatud patenteeritud õhukihtide segamise süsteemiga, mis haarab lae alla tõusnud kõrvetava leiliauru, segab selle põrandapinna jahedama õhuga ja suunab pehme leili ühtlaselt tagasi. Kui traditsioonilise kerisega saunas võib alumiste ja ülemiste õhukihtide vahe olla 80–100 kraadi, siis Saunumi õhusegamissüsteemiga saunas on see 20–30 kraadi. Tänu ühtlasemale temperatuurile ja niiskemale jahedama õhuga segatud leiliaurule alustab keha kiiremini higistamist ning ka hingata on kergem. Saunumi kasutajad on jaganud kogemust, kuidas nende lähedased, kes pole varem end sugugi saunanautlejateks pidanud, on sauna armastama hakanud.

Müüt number 5: mida kauem saunas viibid, seda paremad on tulemused

Tegelikkus: sarnaselt eelmise müüdiga on ka siin võtmesõnaks mõistlikkus. Tervisele on parema tulemusega sagedasemad, kuid lühemad saunaskäigud kui saunas viibimine võimalikult kaua. See on nii seetõttu, et suurem osa saunaskäimisest saadavast tervislikust kasust tuleneb hormonaalsest efektist, mis toimub vahetult enne higistama hakkamist. See, kui kaua saunas higistada, ei oma nii suurt tähtsust. Kõige positiivsema kasu saamiseks tervisele on neli kuni seitse 20-minutilist saunaskäiku nädalas.

Siin võib tekkida küsimus, et kuidas leida aega nii mitu korda nädalas sauna kütta. Sellepärast ongi ju paljud inimesed harjunud tegema sauna korra nädalas, et lihtsalt pole aega. Saunumil on sellele probleemile geniaalne lahendus. Saunumi kerised on kaugjuhitavad, mis tähendab, et juhtpuldiga Saunum Leil või rakendusega Saunum Leil Mobile on lihtsasti võimalik saun endale sobivaks ajaks soojaks kütta ja oma eelistuste järgi seadistada, valides sobiva temperatuuri ja leilitüübi.

Siis polegi vaja teha muud, kui töölt koju jõudes kohe kuuma sauna minna ja teha oma tervisele sellega suur kingitus. Ei maksa imestada, kui peagi pärast regulaarse saunaskäimisega alustamist muutub elukvaliteet hüppeliselt paremaks.

Vaata lähemalt Saunumi kohta: saunum.com