SEADUSEMUUDATUS | Korteriühistud saavad varjumiskohtade rajamiseks taotleda toetust
Aprilli lõpus avab päästeamet taotlusvooru, millest korteriühistud saavad taotleda raha töödeks, millega keldreid varjumiseks kohandada. Tänavu on kohandamise töödeks 1,2 miljonit eurot, mis võimaldab kohandada ligi poolesaja korterelamu keldrit.
Päästeamet on koostanud soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamiseks, soovituste aluseks on TalTechi analüüs.
Näiteks saab raha taotleda keldrite korrastamiseks, autonoomse elektriühenduse loomiseks, avatäidete kindlustamise materjali soetamiseks (liivakotid, tugev kile akende kiletamiseks), keldri sissepääsu korrastamiseks, tugevamate elektrilise lukuga uste paigaldamiseks (ohuolukorras võimalik uks avada, et kõik ei peaks oma võtmetega uksi avama). Raha saab taotleda ka keldri lagede toestamiseks. Taotlusvooru täpsemad tingimused ja rahastatavad meetmed selguvad aprilli lõpus.
Päästeameti soovitused korteriühistutele on järgmised. Kõigil korteriomanikel olgu oma keldriboksi võti. Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu. Kelder tuleks prahist koristada. Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) peaks saama katkestuse korral manuaalselt juhtida. Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit või akupanka. Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM ja Eesti Rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning suuremates linnades sireenidega. Ohu korral püsi siseruumides (akendeta ruumis, nt vannitoas) ning jää sinna ohu möödumiseni. Ohuolukorras järgi kõiki ametkondade antavaid juhiseid.
