Kuuse-kooreürask ei küsi sinu metsa ründamiseks luba

Appi – mis nende ilusate kuuskedega on juhtunud? Sellist ehmatust võib Eestimaa looduskaunitesse paikadesse rännates või – veel hullem – oma metsa väisates kogeda viimastel aastatel üha enam.

Haigus ei küsi luba, õnnetus ei hüüa tulles – nagu inimeste seas, nii ka metsas. 2022. aastal on kuuse-kooreüraski kahjustusalad üle Eesti laialdaselt suurenenud ning lähiaastateks leviku aeglustumist ei prognoosita. Juba 2020. aastal peeti üraski arvukuse suurenemist kohalikes metsades plahvatuslikuks, kuid tähelepanu tuleks praegu pöörata iga üksiku vanemaealise kuuse kuivamise põhjusele. Ürask kandub edasi kiiresti ja ükski okaspuumets pole tema eest lõpuni kaitstud. Üraskite tõttu ei saa kannatada mitte ainult looduse tasakaal ja kaunis roheline vaade, vaid ka metsaomaniku rahakott.

Eestis on teada 70 üraskiliiki, kuid metsaomanikule tõsist pahandust teevad neist üksikud tuntumad. Kuuse-kooreüraskit peetakse metsakahjuriga lausa samatähenduslikuks sõnaks. Teda peljatakse ja põhjust jagub. Ürask kaevandab puukoore all käike, toitub niinest ja puu kuivab ära. Kõigepealt üks puu, siis teine, siis järgmised. Kuuse-kooreürask on talle soodsates oludes hulgisigija – kaks põlvkonda aastas – ja kohalik toidulaud on selleks üsna rikkalik.

Mis kuuse-kooreüraskile meeldib?

Kuuse-kooreüraski aktiivne paljunemine saab alguse aprillis-mais, kui pinnasesoojust on vähemalt 10 °C ja õhutemperatuur ca 20 °C. Soe ja kuiv ilm soodustab üraski haude arengut. Mõõdukalt põuane suvi – nagu lähiminevikust teada – sobib üraskile sigimiseks suurepäraselt.

Kõige ohustatumad on üheliigilised küpsed kuusikud ja vanemad metsad kui 35 aastat, kuid ürask tungib ahnelt toitu otsides ka segametsa. Rohkem männienamusega metsa, kus on palju kuuske, vähem kaseenamusega metsa. Harva asustab ka männikuid. Kuuse-kooreürask leiab hästi üles nõrgestatud puud, aga talle meeldib ka värske koorimata palk. Tüvekahjuri asustamisalade laienemist soodustavad murrud, metsapõlengud ja suvine kuivus. Samuti kuuse koorele tehtud ulukikahjustused ja värsked harvendusraied, mille käigus tekib alles jäävatele puudele vigastusi. Lisaks sobib üraskile valgustingimuste muutumine – päike hakkab puudele rohkem peale paistma ja tekib n-ö päiksepõletus. Ürask tuleb tihti sinna, kus on kõrvalt mets lagedaks raiutud.

Ilmaolusid muuta ei saa, kuid ka inimeste endi väärtegevus või tegevusetus on kindlasti Eestis üks üraski arvukuse suurenemise põhjustest. On metsi, kus tormikahjustused jäävad õigeaegselt või üldse likvideerimata, samuti jääb metsamaterjal pärast raiet metsa alla ning kahjurid kutsutakse justkui ise külla. Kuuse-kooreüraskid ründavad hiljem aga ka naabermetsaomaniku hea tervisega kuusikut ning liiguvad sealt omakorda kulutulena järgmiste pahaaimamatute juurde. Mida suurem üraskite arvukus ühes paigas, seda tõenäolisem on, et nad ründavad ka elujõulisi kuuski. Terve kuusik võib sedasi 1–2 aastaga saada mõõdukaid kahjustusi ning juba 3–4 aasta jooksul võib olla hukkunud suurem osa metsast.

Üraski vastu saab eelkõige õige ajastuse ja kiire tegutsemisega

Väärikas okaspuumets küpseb inimese eluea jagu, aga võib hävineda väga lühikese ajaga. Metsaomanikul on võimalik üraskikahjustusega metsamaterjali kahtlemata realiseerida kasvõi küttepuuks. Kuid sellise puidu hind on tema kvaliteedi tõttu – võrreldes terve kuusepalgiga – siiski kordades väiksem.

Abinõusid üraskikahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks on mitmeid. Valik sõltub konkreetsest metsast ja selle tervislikust seisukorrast. Vaja on metsaomaniku tahet. Teadlaste arvates on üraskitõrjes käed rüpes istumisest isegi halvem valel ajal tehtud tõrje.

Kui naabermetsa omanik juba kuuse-kooreüraski kahjustusega maadleb, siis tuleb oma okaspuude olukord kohe selgeks teha. Üraski asustatud puude võra kolletub silmanähtavalt alles kuid hiljem, kui õige tõrjeaeg on tegelikult juba möödas. Kui kuused on pruunid ja kuivad ning ümber kukuvad, on oluline kahju juba ammu sündinud. Kuuse-kooreüraski esimese põlvkonna asustatud puud muutuvad pruuniks juunis-juulis ja teise põlvkonna asustatud puud enamasti jaanuaris-veebruaris. Kui üraskite arvukuse piiramist ette ei võeta, võib nende tekitatud kahju ületada näiteks metsa tormikahjustusi mitmekordselt.

Hoiame metsad korras!

Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt on metsaomanik kohustatud muuhulgas jälgima oma metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste eest. Kõigil metsaomanikel selleks spetsiifilisi teadmisi ei ole. Siin aitab kogenud metsaspetsialist, kes hindab metsa olukorda täpselt ning juhendab vajadusel erinevates metsamajandamisküsimustes.

Metsaomanik, ära lase kuuse-kooreüraskil oma metsa väärtust vähendada ja ilusat palgipuud ära nullida! Ainult õigeaegse ja õige reageerimisega on erametsaomanikul võimalik kahju vältida!

Forest Reserves OÜ on 100% Eesti ettevõte ja seisab Eesti metsade heaolu eest. Hindame kaardimaterjali põhjal metsa seisukorda asjatundlikult ja anname sulle vajalikku nõu.

Küsi infot www.maa.ee või Forest Reservesi tagasisidevormi kaudu, kirjuta [e-mail] või helista ([phone].