Kate-Riin Kont: maaraamatukogud on infosõjas Eesti kaitsmise eesliinil, nende sulgemine ohustab julgeolekut

Rahvaraamatukogude sulgemine on ohtlik taandareng riigi regionaal- ja kaitsepoliitikas, sest jätab maapiirkondade elanikud ilma infosõdade ajastul üliolulisest küberkirjaoskusest.

Eesti küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024 seab eesmärgiks Eesti kui kõige küberturvalisema digitaalse riigi saavutamise 2024. aastaks, mille üheks väljundiks on kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine. Kuidas see kodanike teadlikkus siis tõusma peaks?

Viimastel kuudel on rahvaraamatukogud olnud mitmete arutelude ja arvamusartiklite keskpunktis. Keskendutakse põhiliselt maaraamatukogudele, sest just neid olulisi kultuuri-, meelelahutusasutusi ja kogukonna elu keskpunkte ähvardab paljudes valdades sulgemine või ongi need juba suletud. Rõhutatakse, et raamatukogud on raamatute laenutamise kõrval olulised rahva kultuurimälu hoidjad, kohtumispaigad, uudiste vahendajad, bussi oodates aja veetmise kohad. See kõik on õige, kuid need argumendid põhinevad emotsioonidel ega veena ühtegi vallajuhti või poliitikakujundajat raamatukogu alles jätma.