Tänavu juba 30. korda toimuv metsamajandajate konkurss ootab kandidaate, et selgitada välja parim. Möödunud aastal sai selle tiitli Andrus Niit Valgamaalt, kellel jagub ideid mitte vaid oma metsa, vaid kogu metsanduse kohta.
„Võibolla metsa ei peakski niipalju raiuma, kui praegu raiutakse, kui saaks keskmise hektaritagavara 300 tm kanti.“ Vastavalt aastaraamatule „Mets 2020“ on keskmine hektaritagavara erivanuselistes ja -liiglistes puistutes praegu 197 m3.
Ta usub, et isegi lepikust saaks kõvasti rohkem puitu kätte, kui seda kui korralikult majandada – mitte lasta omasoodu kasvada, vaid õigel ajal ja piisavalt sageli harvendada.
„Samas olen ringi sõites näinud, et majandatakse järjest paremini, tehakse hooldusraieid,“ on Niit looturikas. „Olen oma kandis ka suutnud inimesi keerata seda teed, et on ilusti istutama ja hooldama hakatud.“
„Muidugi peab kaitsealadel ka loodusmetsa olema, aga mitte 50 protsenti, leib on vaja ka lauale saada,“ lisab ta. „Ja on vaja ka puidutööstust, see on see, mis loob lisandväärtust, mitte loodusturism.“
Ta ütleb, et metsamajandajate konkursil osalemine ja selle võitmine on andnud talle uusi tutvusi. Samuti on inimesed temalt nõu küsitud, peamiselt selle kohta, kuidas näiteks harvendusi ja valgustusraieid teha aga ka seda, kuhu milliseid puuliike istutada. Et Niit on metsadust ka Luual õppinud, tasub tema nõuandeid kindlasti kuulata.
„Inimene on loodud ka eksima,“ ütleb Niit. „Ega ma isegi ei ole alati päris õigeid otsuseid teinud.“ Praegu vaatab ta rajatuid kuusekultuure ja mõtleb, et ehk oleks pidanud hoopis midagi muud istutama. „Aga siis, kui need kuused said istutatud, ei olnud üraskist veel eriti midagi kuulda,“ nendib ta.
Niit arutleb, et ehk oleks pidanud sinna hoopis mändi panema, samas selle puhul on alguses on vaja väga kõvasti hooldada, et puud rohurindest välja kasvatada. „Lehis tuleb kiiremini välja, kuuse võikski asendada lehisega,“ arvab möödunud aasta parim metsamajandaja.
Ta lisab, et ka vahtrat võiks rohkem kasvatada, tema teada maksab see Euroopas tisleripuiduna 400 eurot tihumeetri kohta. „Alusmetsas kasvab vaher meil ilusti, kui saaks seda rikkumata männi pealt ära raiuda, oleks pärast äge vahtrik, mis eriti sügisel värviliste lehtedega on ilus.“
Metsamajandajate konkursi žüriid rabas Niidu puhul mitte vaid metsa kasvatamine, ka materjali kasutamises on mees üliosav. Oma metsa puudest oli ta püstitanud uhke jämedatest palkidest saunamaja. Praegu ootab uus virn oma aega, neist kerkib künkale suvemaja.
Küngas isegi on vaatamisväärsus, sellel kõrgus on 170 m merepinnast. Niit on sinna kasvama pannud erinevaid puuliike - punased ja harilikud tammed, lehised, pöögid, sitka kuused.
Üks parima metsamajandaja kohus on osaleda järgmisel korral konkursi žüriis. Niit ütleb, et kavatseb seal hinnata eelkõige järelkasvu on ja näha hinnatava metsa tulevikkus – kas istutatud puuliigid sobivad kasvukohta ja kas hooldusi on õigesti tehtud, et saavutada parim tulemus.
Parima metsamajandaja konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Parimaks metsamajandajaks kandideerides ei ole määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus – tähtis on, et omanik majandaks oma metsa jätkusuutlikult ja hoolsalt.
„Metsamajandajate konkursi näol on tegu väga pikaaegse traditsiooniga üritusega, mis on andnud meile võimaluse tänada, tunnustada ning eeskujuks seada metsaomanikke, kes majandavad oma metsa heaperemehelikult,“ rääkis Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. „Eelnevad 29 aastat on meile näidanud, kui eriilmelised on kandideerijate metsad, ent neid kõiki ühendab loodusest hoolimine ning soov pärandada hästi hoitud metsad ka järeltulevatele põlvkondadele.“
Konkursil osalemiseks tuleb täita hiljemalt 22. maiks ankeet.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Tuvikene ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast. Tegu on Eesti ainukese metsaomanikele suunatud konkursiga, kus aastakümnete jooksul on oma tegevusi tutvustanud mitusada metsaomanikku. Metsamajandajate konkursi toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
