Saun, kus midagi ei jää varjatuks: klaasist saunad teevad Eestis võidukäiku

Kui sauna ehitamine tundub keeruline, siis märksa lihtsam on osta väike saun terviklahendusena. Eestimaal valmistatud saunade valik on väga suur ja selles orienteerumine aeganõudev.

Eestimaiste saunadega said huvilised tutvust teha tänavusel Maamesseil, kus sauna-aastale vääriliselt oli väljas palju saunu, üks omanäolisem kui teine.

„Maamessi võibki mingis mõttes varsti juba saunamessiks tituleerida. Ainuüksi meie oleme nelja saunaga väljas, neist kaks on uued mudelid, sealhulgas peegelsaun,“ leiab Tartumaal Võnnus tegutseva Saunaselli OÜ müügijuht Ranner Mägi.

Sel peegelsaunal, mis on tegelikult torusaun (Round Cube Mini, 4,4 m²), on esisein 8 mm karastatud peegelklaasist. Sauna sisse ei näe, välja aga küll. Kuigi ta on üheruumiline, väike ja kompaktne, mahub Mäe kinnitusel sinna mugavalt neli inimest. On nii elektri- kui ka puuküttega mudeleid. Plussiks on seegi, et neid on lihtne transportida.

„Kes tahab veidi suuremat, siis neile pakume ovaalsauna kolme ruumiga: leili-, pesemis- ja istumis- ehk riietumisruumiga, kus ka laud sees,“ seletab Mägi, lisades, et too Lux Basic on Eestis hästi populaarne mudel.

Ovaalsauna eelistest märgib ta head soojapidavust ja aastaringset kasutatavust. Ka ei vaja see püsivat vundamenti ega ehitusprojekti ja -luba.

Saunatad ja naudid vaadet

„Eesti inimene armastab sauna, tal peab see olema, nii nagu soomlastelgi. Kui Lätis–Leedus pole saun peamine, siis eestlastel on see kodu süda,“ on Mäe märganud.

Tulevikus on firmal mõttes ka suitsusaunu tegema hakata. See nõuaks aga nii-öelda tavasaunade omast väheke teistmoodi lähenemist ja omajagu ettevalmistusaega.

Võrumaal klaasitud välisaunu tootev GoSauna OÜ valmistab erilise kujundusega kolmnurkset sauna. Valikus nii toon- kui ka peegelklaasid, vastavalt kliendi soovile. „Klaassaunad on Eestis siiski suhteliselt uus asi, kuna eestlane on väga arg, aga messil saab inimesi harjutada, et ka selline võib saun olla,“ selgitab tegevjuht Tõnis Org.

Klaassaunade tegemise algne mõte tuli Orul sellest, et ta soovis oma perele väikese saunakese ehitada. „Kuna ise olen kujundaja, ei tahtnud ma teha, 2×2meetrise ruumiga pimikut, kus klaustrofoobia võib tekkida. Seetõttu otsustasin teha sauna hoopiski klaasist ja nii ta sündiski. Selleks klaassaun hea ongi, et saab nautida 360kraadist vaadet enda ümber,“ lisab Org.

Sauna väiksus lubab teda panna kuhu tahes. Olgu siis aeda, metsa, mere äärde, kas või katusele. Läbipaistev katus lubab nautida pilvi või öösel tähtigi.

„Kui osta toonklaasidega versioon, siis ei näe ka teised, mis ma seal saunas teen. Välja näeb aga toonklaasiga kenasti, sama efekt nagu toonklaasitud auto puhulgi,“ rahustab Org neid, kes privaatsuse pärast sellises uue ajastu saunas muret tunnevad.

Kui osal klaassaunatootjatest on klaas raud- või alumiiniumraamil, siis neil on tegu pleksiklaasiga ja see on puidust raamil. Tänu oma kergusele ja sellelegi, et erinevalt tavaklaasist pole pleksiklaas purunev, on sellised saunad ühes tükis transporditavad.

Selleks klaassaun hea ongi, et saab nautida 360kraadist vaadet enda ümber.

Klaassaun paistab läbi? No ja mis siis!

Ka OÜ Ahja Klaassaun asutaja Veikko Parksepp tunnistab, et saunade ehitamine sai temalgi alguse isiklikust vajadusest.

„Saunasõbrana tahtsin, et linnas, kaasaegses keskkonnas, mis mu ümber on, oleks ka üks viisakas saun, kuid sellist ei õnnestunud Eesti turult leida või mulle nad ei meeldinud. Nii otsustasin siis ise selle teha, algul ainult iseendale, aga siis mõtlesin, et järsku meeldib mõnele veel,“ räägib ta.

Ahja tehas toodab nelja tüüpi moodulsaunu, messil oldi väljas neist kahega. Väiksemas, mis kannab Kirke nime, on ruumi alla 7 m² ja sinna mahub kuni viis saunalist. Saunal on kolm välisseina, sh lavatagune klaasist sein, puitseinas aga klaasiga uks ja eraldi aken. Nii on saunataja vaade samuti 360 kraadi.

Suuremal, Karolinal, on lisaks leiliruumile veel ka ees- ja pesuruum, kuhu mahub võrreldes Kirke mudeliga paar-kolm inimest rohkem. Vajadusel saab mõne ruumi arvelt teist ka pikemaks teha.

Nagu nimigi ütleb, on enamik materjali klaasist, milleks on 6 mm karastatud klaas. Võimalik on valida ka toonitud klaasiga saunu. Parksepa sõnul on Eestis kõige enam levinud pronks ja hall toon.

Saun nõuab suhteliselt kõva alust, kuhu peaks saama ka üsna lähedale sõita.

Parksepp on siin-seal kuulnud kahtlusi, kas klaassaun ikka läheb soojaks. Neile on ta vastanud, et nad on talvel ise sauna kütnud, kui väljas on olnud miinus18 kraadi ja kolme ahjutäie ning poolteise tunniga saanud 80 kraadi sisse.

Puukütte puhul meeldib mõnele kogu see protsess, mitte ainult saunas käimine, vaid ka kütmine kuni tuha välja viimiseni. Aga on ka mugavamaid kliente, kes tahavad elektriga kütta.

Läbipaistvuse koha pealt leiab Parksepp, et saun pole ainult traditsiooniline pesemiskoht, seal veedetakse ka sõpradega aega. Mõni võib-olla ajabki privaatsust taga, aga maal elades polegi vahel naabreid läheduses.

Puukütte puhul meeldib mõnele kogu see protsess, mitte ainult saunas käimine, vaid ka kütmine kuni tuha välja viimiseni.

Eestlane tahab ruumikat sauna

Enamik Maamessil oma saunu tutvustanud tootjaid olid Lõuna-Eestist. Neist üks kauaaegsemaid on OÜ Lemmik Mees Otepää kandist. Nad alustasid ligemale 20 aasta eest kümblustünnidega, siis kogusid kuulsust nende torusaunad ja nüüd on jõudnud kolmest ruumist koosnevate ovaalsaunade tootmiseni välja.

„Suurim muutus algusaegadega võrreldes on materjalis, klaas on väga popiks muutunud ja klaaspinda tuleb järjest juurde. Klaas annab avarust. Kui sul on 3×4 m boks, siis ta on ikka tilluke; kui aga üks sein on klaasist, on loodus toas kohe,“ räägib juhataja Kalev Lemmik.

Põlvamaal Himmastes saunu tootva Ecosauna Projecti OÜ tootmisjuht Mart Kalve peab suundumuseks Eesti saunatootmises seda, et saunadele püütakse anda rohkem funktsionaalsust. Inimesed otsivad saunu, mis ei oleks ainult saunas käimiseks ja pesemiseks, vaid ka kohaks, kus saab seltskondlikult istuda ja aega veeta.

„Eesti turul otsivad ostjad pigem juba suuremaid, vähemalt kolme ruumiga saunasid, kus oleks ka eesruum ja puhkeruum,“ märgib Kalve, lisades, et paigaldavad neisse juba köögimööblit ja kaminaidki sisse.

Sihitakse maksimaalselt lubatud ehitise suuruse peale, seega 20 m² pindalaga, et ehitusluba veel vaja ei läheks. Kalve sõnul on ka nende toodetav kolme ruumiga Frodo 4×5 m sisuliselt saunamaja. Ent hästi ostetakse ka väiksemaid ja odavamaid saunu.

Kui varem kasutati sauna ehitamiseks peamiselt harilikku kuuselauda, siis viimase aja suundumus on termotöödeldud puidu kasutamise suurenemine. See on ilmastikukindlam, ei mängi niiskuse mõjul, kestab ka kauem ja on nägusam.

„Klaas on sauna juures saanud tavaliseks. Väga julgelt ostetakse. Peaaegu pooled saunad on juba klaaslahendusega – kui muud ei ole, siis vähemalt tagaseingi on poolest saadik klaasist,“ kinnitab ka Kalve.

Laiemaks ning eksklusiivsemaks on läinud ka keriste valik. Eesti turul eelistatakse valdavalt puitküttel kerist. Ecosaun on teinud head koostööd Saunumiga ja kasutab nende välja töötatud ventilatsioonisüsteemi, mis ei lase kuuma leili näkku, vaid surub selle põrandale ja leil tuleb altpoolt ülespoole.

„Aga oma olemuselt on saun muidugi endiseks jäänud: kivid tuleb kuumaks ajada ja leili visata,“ võtab Kalve teema kokku.