Luule Aasmäele meeldib „Hõbeking“ natuke rohkem, sest seal liigutakse koos partneriga ning on natuke kindlam tunne. „Laintantsus on väga palju keerutamist, ikka ühele poole ja teisele poole, ma täita närveldasin, et kas ma tulen sellega toime“.

„Hõbeking“ on „Stardustist“ ka kauem tegutsenud. Selgub, et mõlemad prouad tantsivad veel kolmandaski rühmas, mis kannab nime „Rõõmurullid“. Seal on ainult kolm paari ja esinetakse väiksematel lavadel, enamasti kellegi kodus, aga peatselt ootab ees Tampere-reis.

Tantsurühm "Stardust" Maalehe Eakate Festivalil

Tantsijate juhendaja Riho Kangro käe all, kes laintantsus ka ise kaasa lööb, kogunetakse harjutama kord nädalas, aga siis võetakse ka mõlemad kavad läbi. Päris ära väsitab see poolteist-kaks tundi, prouadel on omajagu aastaid juba jalgades. „Ma olin kuuskümmend, kui tulin esimest korda „Hõbekinga“ tantsima, nüüd olen seitsekümmend kuus. Palju see teeb siis? Üle 15. aasta juba,“ arvutab Asta Tamm. Luule Aasmäe tantsukarjäär on veidi lühem, aga alustas ta sellega samuti pensionieas.

Ega päevakeskuse rahvaga siis ainult tantsimisega ei tegeleta. Mõlemad käivad veel kõnniringis, eile veedeti pikk päev Pärnumaal, külastati vene talu ja alpakakasvatajaid. „Ja niisama on ka hea kokku saada, juttu ajada. Kodus istu ainult üksi, meest pole, pere ka igapäevaselt kaugel.

Ja see eakate päev on ikka väga huvitav, siin on palju asju vaadata, rahvale tasuta. Me küll veel ära ei lähe,“ kinnitavad tantsijad nagu ühest suust.