NOTAR VASTAB | Kuidas eakana sõlmida kinkelepingut, et mul sellest ka kasu oleks?

Olen vana inimene, korteriomanik ühes külas. Kõik nõutavad parendused-uuendused (päästeamet, elektritööd, pottsepatööd), mis veel on vaja teha peale korteriühistu poolt tehtavate, hakkavad mulle rahaliselt üle jõu käima. Kui teeksin kinkelepingu oma surnud mehe lapselapsele (ma ise olen lastetu), siis kuidas kinkelepingut nii vormistada, et mulle oleks see kõige kasulikum?

Kas saan kinkelepingusse panna, et ta võiks minu eest hoolitseda? Mis tähtaja ma kinkelepingusse panen, et millal ta korteri endale saab, kui ma tahan mingil ajal minna hooldekodusse? Palun andke nõu, kuidas oleks kõige parem kinkelepingut sõlmida, küsib Maalehe lugeja.

Vastab notar Priidu Pärna.

Korteriomanik saab kaaluda kahe variandi vahel: kas teha mehe lapselapse kasuks testament või sõlmida kinkeleping. Testamendi puhul saab lapselaps omanikuks pärast senise omaniku surma, kinkelepingu puhul saab ta omanikuks kohe. Testamenti saab inimene alati muuta, kingitust tagasi nõuda on väga keeruline. Võib-olla tasuks lapselapsega läbi arutada, et kui ma teen sulle testamendi, kas siis oled juba praegu valmis mind aitama ja ka korteriga seotud lisakulusid kandma. Kui lapselaps on selle variandiga nõus, oleks ohutum teha testament.

Lepingusse saab panna ka täieliku ülalpidamiskohustuse, kui teine osapool sellega nõus on. Sina saad tasuta väärtusliku korteri, aga pead mind vastuteenena abistama ja ka vajalikke kulutusi kandma.

Kui ta soovib ikka kohe omanikuks saada, sest peab korterisse investeerima hakkama, tuleb kõne alla kinkeleping. Alternatiivina võib sõlmida ka kahepoolse pärimislepingu, kui tahetakse teisele poolele suuremat kindlust anda – erinevalt testamendist ei saa pärimislepingut ühepoolselt tühistada, samas jääb vara omanikuks surmani senine omanik. Tulevasele pärijale saab pärimislepinguga panna ka korteri korrashoiu ja pärandaja ülalpidamise kohustuse. Kõik eelnimetatud toimingud aitab teha notar, kes peab osapooli ka nõustama valikute tegemisel. Kinkeleping ja testament on siiski levinumad.

Kui inimene jääb korterisse elama, siis tuleks kinkelepingus see tingimus fikseerida ja kanda ka vastav märkus kinnistusraamatusse. Kanne takistaks uuel omanikul korterit müüa või pantida kinkija nõusolekuta. Kinkelepingus tuleks kokku leppida, kes tasub edaspidi korteriga seotud kommunaalkulud. Korteri remondiga seotud kulud oleksid juba uue omaniku kanda, samuti on too automaatselt korteriühistu liige ja maksab maamaksu.

Kui inimene tahab minna hooldekodusse, siis võib ta igal ajal ju korterist lahkuda ja anda võtmed üle omanikule. Aga kui on vaja raha hooldekodu tarvis, siis oleks vaja korter müüa. Ärakingitud korterit enam endine omanik müüa ju ei saa. Kui korteri peale on tehtud testament laselapse kasuks, siis ei takista see senisel omanikul korterit võõrandada ka lapselapse nõusolekuta. Samas kui too tegi heauskselt korteris parendusi, siis võiks ta nõuda nende hüvitamist korteri müümisel.

Lepingusse saab panna ka täieliku ülalpidamiskohustuse, kui teine osapool sellega nõus on. Sina saad tasuta väärtusliku korteri, aga pead mind vastuteenena abistama ja ka vajalikke kulutusi kandma. Selline vastukohustus jääb kehtima ka vara saanud isiku surma korral ja ülalpidamist peavad pakkuma tema pärijad. Ülalpidamiskohustuse rikkumise korral saab vara tagasi nõuda. Kokkuvõttes on kaalumist palju: üheksa korda mööda ja üks kord lõika.