Alates 1950. aastast, kui sõjajärgses Eestis jätkus regulaarse ja korrapärase rahvastikustatistika koostamine, ei ole rahvaarv kunagi varem ühe aastaga nii palju suurenenud. Kõige lähemale jõuavad aastad 1951 ja 1954, kui rahvaarv kasvas vastavalt 27 000 ja 27 500 võrra. Vastandsündmusena olgu mainitud, et 1992. aastal vähenes rahvaarv üle 40 000 võrra.