KUULA | Inimene, kellel esinevad need sümptomid, võib põdeda ebameeldivat haigust tsöliaakiat

Arvatakse, et 1% Eesti elanikest põeb tsöliaakiat. Miljoni elaniku kohta peaks neid sel juhul olema kümneid tuhandeid, tegelikult aga on haigust palju harvemini diagnoositud.

Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse esimees Aive Antson tõdeb, et tegu on tugevalt aladiagnoositud haigusega. Tihti ei osata sümptomeid ära tunda, samas kipuvad inimesed seda segi ajama allergia või toidutalumatusega. Palju esineb ka nö isediagnoosimist.

„Tsöliaakia on tõsine haigus, mille puhul keha immuunsüsteem ründab gluteeni söömisel iseenda kudesid. See põhjustab soolestiku seina kahjustusi, nii et keha ei suuda toidus leiduvaid toitaineid korralikult imendada.

Tsöliaakia kahtluse korral tuleks esmalt nõu pidada oma perearstiga. Diagnoosimine algab vereanalüüsist, seejärel tehakse gastroenteroloogi juures soole biopsia,“ selgitab Antson.

See võib olla tsöliaakia

Tsöliaakiat teatakse kui kogu organismi haaravat haigust, sest sümptomid võivad mõjutada mis tahes keha piirkonda. Sümptomiks võib olla:

• krooniline või perioodiline kõhulahtisus, sagedased kõhugaasid ja/või kõhukinnisus;

• püsivad või seletamatud seedetrakti vaevused, nagu iiveldus ja oksendamine;

• sagedased kõhuvalud, krambid või kõhupuhitus;

• raua, B12-vitamiini ja/või foolhappe vaegus;

• aneemia;

• väsimus;

• ootamatu või äkiline kaalukaotus (mitte alati);

• suuhaavandid;

• juuste väljalangemine (alopeetsia);

• nahalööve (herpetiformne dermatiit);

• hambaemaili probleemid;

• depressioon;

• maksa talituse häired;

• korduv raseduse katkemine;

• neuroloogilised (närvi) probleemid, nagu ataksia (koordinatsioonihäired, kehv tasakaal) ja perifeerne neuropaatia (käte ja jalgade tuimus ja kihelustunne).

Mõnda sümptomit võidakse ajada segamini ärritunud soole sündroomi või nisutalumatusega. Teatud vaevusi võivad põhjustada stress või vananemine.

Varem eeldati, et tsöliaakiahaiged on alakaalulised. Tegelikult on enamik tsöliaakiahaigetest normaal- või isegi ülekaalus.

Aitab vaid range dieet

Tsöliaakiat ravib ainult range dieet, menüüst peab eemaldama kõik gluteeni sisaldavad toiduained. Gluteen on nisus, rukkis ja odras sisalduv valk, seega neid teravilju sisaldavaid toite ei tohi süüa. Tuleb vältida ka ristsaastunud kaera, mis on tootmises kokkupuutunud gluteeniga.

Aive Antson meenutab, et kui temal haigus 25 aastat tagasi diagnoositi, oli poest leida heal juhul riisigalette, nüüd aga on ka väikestes alevikes toidupoes päris hea valik erinevaid gluteenivabu tooteid.

Keerulisem on lugu nõustamisega, suure töö teebki siin ära Tsöliaakia Selts, kes lisaks haigetele info jagamisele tegeleb täna koolide-lasteaedade ja toitlustusasutuste koolitamisega.

16.mai on rahvusvaheline tsöliaakia päev. Igal aastal kasutavad erinevate riikide tsöliaakia seltsid üle maailma seda päeva võimalusena tõsta inimeste teadlikkust tsöliaakiast ning gluteenivaba eluga seotud väljakutsetest. SIIT saab lugeda, millised tegevused on plaanis Eesti Tsöliaakia Seltsil.

Aive Antson jagab taskuhäälingus Tervist! selgitusi, kuidas tsöliaakiaga elada: