Karilatsi muuseum koolitab vingukivi otsijaid ja suitsusauna kerise ladujaid

Sauna-aasta saunakoolituste arv ja erilisus aina kasvab, nii saab õppida enda ja teiste vihtlemist ja viha valmistamist, kiirelt kilest sauna püstipanemist ning muudegi saunade ehitamist, rääkimata saunade ajaloo ja saunatarkuste tutvustamisest, käib ka saunanaiste, saunameeste väljaõpetamine...

Põlvamaal Postitee veerel asuva Karilatsi vabaõhumuuseumi juht Margit Pensa rääkis, et nende kerisekive puudutav koolitus sai alguse praktilisest vajadusest. „Meie eksponaathoone ja ka ühtlasi kasutuses oleva koolmeistri suitsusauna õhk jääb peale kütmist karmuseks.“

Pensa selgitas edasi, et kindlasti on küsimus ka ruumi hooldamises aga ka kivides, mida pole ammu uuendatud. Ka palkidele ladestunud tahm on väga tuleohtlik mille tagajärjel on maha põlenud palju suitsusaunu. „Väga oluline teadmine on see, et millised kivid oma omadustelt sobivad kerisele,“ jätkas Pensa.

Nii otsustatigi kividega seotud ja kokku kogutud tarkusi mitte enda teada jätta vaid jagada neid huvilistega, kellel südameasjaks on ja säilitada suitsusauna kui UNESCO maailmapärandi osa.

Päästeametnikust pärandehitaja

Nii toimubki laupäeval, 27. mail Karilatsi vabaõhumuuseumis suitsusauna kerisele ja ohutusele suunatud töötuba. Tutvustatakse saunakeriste konstruktsioone. Räägitakse sobilike kerisekivide omadustest, seda just sisemaismaa vaatevinklist vaadatuna, kus puudub võimalus minna mereranda kerisekive korjama. Juttu tuleb suitsusauna ohutusest ning toimub ka praktiline põllukivide ladumine kerisele.

Koolitust viib läbi päästeametnik ja pärandehituste asjatundja Peeter Torop. Tema abiga saab loodetavasti selgeks ka, misasi on „vingukivi“, mille üksainus esindaja võib kogu leili ära rikkuda.

Torop selgitas Maalehele, et vingukivi vingu põhjuseks on väävliühendid ja kuumuses eralduvad väävliaurud.

Margit Pensagi mainib vanasõna tsiteerides, et piisab ühest vingukivist ja kogu saunaskäik on rikutud... Ja seetõttu on kivi valimine ülioluline protsess. Selle teeb veel keerulisemaks sisemaal elamine, kus tuleb sobivad kivid välja otsida põllukivide seast.

Vingukivide nuhtlus

Vingukivide probleem on maal probleemiks olnud üle aegade. Näiteks kirjutab 1939. aasta maanoorte põllumajanduslik kuukiri pealkirjaga „Maanoored: tõusva põlve tuleviku tähised“ järgmist tarkust: „Üks tähtsamaid nõudeid sauna ehitamisel oli „õigete“ kerisekivide valik. Kui sattus hulka mõni vingukivi, siis ei aitanud ei sauna ega ahjude korralik ehitus, vaid ving tuli ikka sisse, õige kerisekivi pidi olema valge...“

Peeter Toropi sõnutsi võib põllul kerisekive korjates vingukivi üles leida ja teistes hulgas eraldada siis kui kõlsautad kerisekive kokku. Kui ei kosta terav „kõlks“ pole asi õige ja kivi tasuks pigem põllule jätta.

Lisaks kavatseb Torop tutvustada seda, kuidas kerisekivide valikul termokaamerat kasutada, ja veel kui edukalt! Kui varem valitud kerisekive näiteks selle järgi, mis kauem peale päikeseloojangut soojana püsivad ja seega enam sooja mahutavad, siis tänapäeval ollagi abiks tänapäevased abivahendid, selgitas Torop.

Ülikool jätkub

Mail lõpuni jätkuvad otse-eetris ka sauna-aasta Saunaülikooli veebipõhised loengud, mis kõik on järelkuulatavad, järelvaadatavad. Täpsem info on sauna-aasta koduküljel https://sauna2023.ee/et/saunaulikool .