Suuõõnevähki haigestumine kasvab: siin on 6 varajast sümptomit

Suuõõne- ja neeluvähi juhtumid on Eestis olnud viimastel aastatel kasvutrendis, eriti just viimase osas, kus see on tõusnud lausa 5% aastas. Kuigi mõlemad vähivormid on kergesti vaatlusel leitavad, avastatakse kolm neljandikku juhtudest kaugelearenenud staadiumis.

2019. aastal sai Eestis 158 huule-, suuõõne- ja suuneeluvähi juhtu. Diagnooside suurenemist seostatakse inimese papilloomiviiruse (HPV) laiema levikuga.

Vaid 24% inimesi on viis aastat pärast suuneeluvähi avastamist elus. Eesti elulemuse näitajad jäävad kahjuks alla nii USA kui ka Euroopa keskmisele. Meie puhul on ka väga suur vahe meeste ja naiste elulemusel - naised on kuni 20 protsendipunkti võrra tõenäolisemalt elus ka viis aastat pärast diagnoosi.

Kuni 75% suu- ja neeluvähi juhtumitest avastatakse liiga hilja, kuigi tegelikult põhjustab see vähivorm tuntavaid kaebusi. Neid tundes on võimalik õigeaegselt arsti juurde pöörduda.