Mis on Atfarm ning kuidas see toimib?

Atfarm on Yara satelliidipõhine programm, mis on saadaval nii veebiversioonis kui ka mobiilirakendusena. Atfarmi lahendus aitab põllumehel vastu võtta otsuseid lämmastiku täpsema kasutamise kohta eraldi iga põllu lõikes, aidates kokku hoida väetistele tehtavaid kulutusi ja säästa keskkonda, tagades selle, et ei toimuks lämmastikuga üle väetamist.

Programmi abiga saab luua piiramatult vajaduspõhiseid väetamiskaarte (VPV-kaardid), et anda lämmastikku just sinna, kus taimedel seda tegelikult vaja on. Oluline on teada, et Atfarm ei ütle, mitu kilogrammi lämmastikku põld vajab, vaid selle otsuse peab põllumees ise vastu võtma, kasutades näiteks lisaks ka Yara N-Testrit. Küll aga aitab Atfarm laotada lämmastikku otstarbekamalt ja kokkuhoidlikumalt. Kui põllumees teeb näiteks otsuse anda põllule juurde keskmiselt 70 kg lisalämmastikku, siis tavaliselt jaotatakse selline norm ühtlaselt üle kogu põllu. Atfarm reguleerib aga väetise väljakülvi nii, et mõned põlluosad saavad 90 kg lämmastikku, samal ajal kui teised saavad ainult 50 kg. Vastavalt sellele, milline on taimede kasv ja tegelik vajadus ning mis on põllumehe eesmärk.

Kuna põllud on alati ebaühtlased, siis tuleks vastavalt sellele ka taimedele lämmastikku anda. Atfarmi rakendus põhineb biomassi fotodel, mis tehakse põldudest üle lendava satelliidiga iga 2–3 päeva tagant. Fotosid korrigeeritakse spetsiaalse Yara patenteeritud N-Sensori algoritmiga, mida on kasutatud juba aastakümneid. See võimaldab teisendada biomassi näitusid unikaalsel moel, mida ei suuda pakkuda ükski teine hetkel turul olev lahendus. Atfarmi saab kasutada kõikide lämmastikväetamise ringide puhul, kuid täpsema info saab pigem hilisemate ehk teise, kolmanda või neljanda väetamisringi jaoks. Valida saab kahe võimaluse vahel: tasandusväetamine, mille puhul antakse väiksema biomassiga aladele rohkem ja suurema biomassiga aladele vähem lämmastikku (tasandades põllukultuuride kasvu ja ühtlustades põldu), või võimendusväetamine, mille puhul vastupidi antakse suurema biomassiga aladele rohkem ja väiksema biomassiga taimedele vähem lämmastikku. Viimast kasutatakse näiteks juhtudel, kui mingid põllu piirkonnad on saanud talvekahjustusi või olnud pikka aega vee all või ei too nendel aladel lämmastiku juurde andmine enam loodetud tulemusi, sest mullastiku või muude kasvutingimuste tõttu on taimede areng olnud nõrgem. Ka proteiini- ehk kvaliteediväetamiseks on võimendusväetamine eriti sobilik lahendus.

Alar Oherd, kel on põllumajanduslikku kogemust 17 aastat, räägib oma kogemusest Atfarmiga: „Oma tööd alustasime sellise väetisekülvikuga, kus toimis ainult üks kindel kiirus. Ühe korra hooajal reguleerisime ja see oligi kõik. Siis tuli uus väetisekülvik, millel oli väljakülvi kiirusest sõltumata õige norm alati peal. Kolmanda väetisekülviku ostsime juba sellise, kus olid kõik GPS-süsteemid ja varieeruva väljakülvi võimalused olemas. Täna ongi kasutusel enamasti Bogballe ja Amzone väetisekülvikud, mis kasutavad tööks masina enda ekraane. Väetamise juures on kõige olulisem see, et õige väetis läheks õigele kultuurile, õigesse kohta, õigel ajal ja õiges koguses. Külv peab olema ühtlane. Ei tohiks olla üle- või alakatteid, sest päris nii see ei ole, et kui anda kaks korda rohkem väetist, siis sellest tuleb kaks korda rohkem saaki. Sellest tuleb reeglina pigem kaks korda rohkem probleeme.

Kuna ma toimetan kahes ettevõttes paralleelselt, siis aitab Afarm mul vaadata mõlema ettevõtte põlde samaaegselt ning ma ei pea iga hetk minema põllule kohale. Näen kaugelt ära, kuidas põllu seisund on, kas on kuskil probleemsed kohad ning kuidas väetamisega võiks asja parendada. See annab mulle juurde päris palju võimalusi.

Aastal 2022 tehti meie ettevõttes viimane proteiiniväetamine Atfarmi kaarti kasutades. Kasutasime 24. mai satelliidipilti ning vajaduspõhise väetamiskaardi koostasime 3. juunil. Väetise laotasime põllule 5. juunil. Saaki hakkasime koristama 12. augustil ja neis kohtades, mis Atfarmi kaardi järgi said rohkem väetist ehk siis olid tugevama taimestikuga, oli ikka kõvasti tugevam saak. Kui oleme võrrelnud Atfarmi vajaduspõhise väetamise kaarti hilisemate saagikoristuskaartidega, siis oleme näinud, et kõrgema saagiga alad on suuremaks läinud ehk väetamise ühtlikkus ja põllu ühtlikkus on paranenud.

Kuna kõnealune põld on väga reljeefne ja sellel on nii künkaid kui ka lohkusid, siis lohkudesse Atfarm näiteks väetist panna ei soovitanud. Seal oligi tegu niiskuskahjustusega ning talivilja lihtsalt ei olnud. Ka need probleemsed alad joonistusid nii saagi kaardilt kui ka Atfarmi kaardilt ilusasti välja.

Atfarm annab mulle teatud määral väetiste kokkuhoidu, kuid pigem just suurema saagi. Paraneb väetamise ühtlikkus ehk õige kogus väetist läheb õigemasse kohta. Ma ise ei suudaks kunagi kõiki oma hektareid nii täpselt jälgida ja iga põllu lõikes väetise koguseid korrigeerida. Samuti annab Atfarm mulle võimaluse väetisekülvik üldse kinni panna, kui tegu on uhteaugu või tühja kohaga põllul, nii et väetist ei kulu sinna üldse.

Atfarmi rakendus lihtsustab minu tegevust väetamise planeerimisel väga palju, sest varem mul ei olnud ühtegi võimalust teha endale väetise varieeruva väljakülviga kaarte. Erinevaid programme selleks on küll olemas, aga nende kõigi kasutamine on olnud keeruline. Atfarmis käib asi väga lihtsalt. Lisaks saan kaarte vajadusel ka ise korrigeerida ja masinasse sisestada ning nende kaartide alusel väetist välja külvata.“

Juhul kui ka sina tahad oma hektaritest maksimumi saada ja väetiseid optimaalselt kasutada, siis tee endale Atfarmi konto ja sisesta oma põllud rakenduse süsteemi. Programmi abil saad endale luua piiramatult vajaduspõhiseid väetamiskaarte (VPV-kaarte), kasvõi kõikidele oma põldudele. Atfarmi rakendus toimib kõigis enamlevinud väetisekülvikutes ning osa külvikute puhul on väetamiskaarte võimalik hallata ka „üle pilve“ ehk põldude väetamist saab juhtida distantsilt. See omakorda aitab aega kokku hoida, mis mängib eriti suurt rolli siis, kui põllud asuvad üksteisest või farmi keskusest kaugel. Atfarmi biomassikaarte saab kasutada kõikjalt ja igal ajal.

Kokkuvõtteks – paaritunnine töö arvuti taga kaartide sisestamisel ja väetusplaanide koostamisel iga põllu lõikes annab põllumehele tuntava rahalise ja ajalise kokkuhoiu.

Tere tulemast Atfarmi!