„Juba on pigem reegel, et kodus on mingisugune tulekustutusvahend olemas. See on parem kui varem. Uus oht on aga uinutav võltsturvalisuse tunne – et kui mul kuskil mingisugune punane balloon on, siis ju sellest piisab. Paraku on ilmselt enamikus kodudes kas mõni vajalik kustuti puudu või valitud valet liiki kustuti,“ selgitas Aia.

Ekspert tõi välja kolm peamist viga, mida Eesti inimesed koju tulekustutite valimisel teevad ja mida tuleks vältida.

Köögis olgu spetsiaalne rasvakustuti

Eestis kõige levinum kodune kustuti on pulberkustuti. Veel mõni aeg tagasi oligi see mõistlik valik, sest sobib kodus leiduvate materjalide kustutamiseks ja on lihtne kasutada. Enam mitte.

Köögis on tuleoht teistsugune kui muudes ruumides – siin tuleb arvestada põleva rasvaga. Selle eripära on, et näiteks veega kustutades kasvab leek hoopis suuremaks, sisuliselt lausa plahvatab. Rasva kustutamist ükskõik mille muu kui spetsiaalse tulekustutusvahendiga tuleb vältida!

Tavaline pulberkustuti pihustab pulbrit aga nii suure survega, et tõenäoliselt lööb põleva rasva laiali, mis võib tuld hoopis näiteks kardinatesse või vaibale levitada.

Seetõttu peaks köögis olema spetsiaalne väike, kaheliitrine rasvakustuti. Sobiva kustuti peale on märgitud F-tulekahjuklass. Muidugi saab sellega kustutada ka muid põlevaid materjale ning ahju ja pliidiga köögis peaks eraldi väike kustuti niikuinii käepärast olema.

Nutiseadmete ajastu – vaheta tehnikat rikkuv pulberkustuti vahtkustuti vastu

Eestis kõige levinum kodune kustuti on pulberkustuti. Veel mõni aeg tagasi oligi see mõistlik valik, sest sobib kodus leiduvate materjalide kustutamiseks ja on lihtne kasutada. Aga seoses nuti- ja muude elektroonikaseadmete levikuga võib pulberkustuti teha väiksema tulekolde kustutamisega samal ajal ka üsna palju kahju.

Nimelt levib peenike pulber ruumis kiiresti laiali ja satub sisuliselt kõikjale – ning arvutid, telefonid, nutitelerid ja muud kallid elektroonikaseadmed on sellega rikutud. Tulekahju ärahoidmisega küll väldid suurt kahju, aga pulberkustuti kasutamisega paraku võid seda ka ise tuhandete eurode ulatuses tekitada.

Samuti vähendab lenduv pulber tulekahju korral evakueerumiseks olulist nähtavust ning tekitab paljudel inimestel ka allergilist reaktsiooni.

Parem alternatiiv on vahtkustuti, mida on sama lihtne kasutada ning mis kustutab sama tõhusalt puitu, tekstiili, plastikut ja muid kodus süttida võivaid materjale. Uuemad vahtkustutid sobivad hästi ka elektriseadmete kustutamiseks – sellisel juhul on see otsesõnu kustuti sildil kirjas.

Mõnikord tuuakse vahtkustuti puudusena esile, et kui pulberkustuti on ABC-tulekahjuklassiga, siis vahtkustuti ainult AB-klassiga. Samas C-klass tähistab põlevgaase nagu maagaas või vesinik. Kui gaasipõlengu ohtu kodus pole, siis tasub valida vahtkustuti.

Külmunud kustuti – petlik võltsturvalisus

Kuna tulekustuti on kõigil ka näiteks talviti õues seisvas autos, ei mõtle inimesed enamasti, et õhutemperatuur võiks kustuti toimimist segad

Kuna tulekustuti on kõigil ka näiteks talviti õues seisvas autos, ei mõtle inimesed enamasti, et õhutemperatuur võiks kustuti toimimist segada. Siiski toimivad miinuskraadide juures ainult mõned kustuti liigid.

See on oluline, sest küttekatlad on Eestis ühed sagedasemad tulekahjude allikad, samas asuvad need enamasti just keldris või muudes kütmata abiruumides. Loomulikult peaks sellise ohuallika lähedal olema käepärast sobilik kustuti.

Külmaga kasutamiseks sobib tavaline pulberkustuti, samas võib see rikkuda muud ruumis olevat tehnikat. Alternatiiv on süsihappegaasikustuti, mis jällegi ei sobi süttinud puidu või tekstiili kustutamiseks. Seega tuleks valik teha selle järgi, kus küttekolle asub ja mis seda ümbritseb.

Jaan Aia lisas, et õigesse kohta õige kustuti valimisega sama tähtis on ka kustutite õige hooldamine. „Paakunud või kinniroostetanud kustuti on omaette ohuallikas, sest tekitab eksitavat turvatunnet. Kindla peale minek on see, kui lasta kustutit järjepidevalt igal aastal vastaval spetsialistil kontrollida,“ soovitas tuleohutusjuht.