KUULA | Appi, mu mälu kaob!
„Mäluhaigused on nagu raamaturiiul. Kui raputada, siis kõigepealt kukuvad raamatud maha ülemistelt riiulitelt ehk kaovad värskeimad mälestused,“ ütleb Viljandi haigla mälukliiniku juht dr Eleri Luhamets.
Esimesed mäluhäire tunnused on väga individuaalsed ja neid seostatakse sageli mõne muu vaevuse või vanadusega. Ometi ei ole tegu vanadusega kaasneva paratamatuse, vaid eraldi haigusega.
Kus mu prillid on?
Kõik me unustame aeg-ajalt midagi või ei suuda meelde tuletada nimesid, kuupäevi või seda, kuhu panime autovõtmed. See ei tähenda dr Luhametsa sõnul enamasti mäluhäiret, ehk oleme oma mälu pingelise töö ja pideva infotulvaga liialt kurnanud.
Üks mäluhaiguse sümptomeid on see, et selle all kannataja ei pruugi ise haiguse tõsidusest aru saada. Kui ühegi abivahendita ei suudeta enam midagi meeles pidada või igapäevases tegevuses hakatakse järjest rohkem sõltuma teistest inimestest, võib see viidata mäluhaigusele.
Mäluhaiguse tunnusteks võivad olla tajuprobleemid, ka võib olla keeruline aru saada, mida inimesed ümberringi öelda tahavad. Umbes 40% mäluhäirete juhtumites on võimalik probleemi ennetada või haiguse kulgu pidurdada.
Eleri Luhametsa sõnul on mäluhaigused lõpporgankahjustus, mis tähendab, et mitme muu haiguse korral suureneb selle risk tunduvalt. Näiteks diabeet, kõrgvererõhutõbi, kolesteroleemia, kindlasti tuleks võidelda ülekaaluga, loobuda suitsetamisest.
Depressioon ning sotsiaalne isolatsioongi mõjutavad ja süvendavad dementsuse teket. Mälu paremale tervisele aitab kaasa noores eas omandatud kvaliteetne haridus ja keskeas alanud kuulmislanguse hoolikas ravimine.
Diagnoos ja ravi
Mäluhäired on tänapäeval üks kümnest sagedamini esinevast haigusest, nagu näiteks südamepuudulikkus, diabeet või hüpertoonia. Statistiliselt võib neid esineda igal kümnendal vähemalt 65-aastasel inimesel.
„Maailmas on praegu umbes 60 miljonit Alzheimeri tõbe põdevat inimest. Kuna elanikkond vananeb, võib neid paarikümne aasta pärast olla poole rohkem. Meie meditsiinisüsteem ei ole selleks valmis, mistõttu praegu tuleb ehitada efektiivseid, kvaliteetseid süsteeme, et patsientide hulgaga hakkama saada,“ lausub Luhamets.
Välja ravida mäluhaigusi ei saa, olemasolevate ravimitega ja muude vahenditega on võimalik nende kulgu aeglustada. Mida varem pannakse õige diagnoos, seda varem algab ka ravi, mis on kõige efektiivsem just haiguse algusfaasis.
Igapäevaeluga aitavad toime tulla lihtsad asjad, abi on nii selgete numbritega kellast kui ka seinakalendrist. Abivahendid nagu prillid, kuuldeaparaat, liikumist toetavad vahendid peaksid olema terved ja neid tuleks ka kasutada. Mäluhäirega patsient tunneb ennast paremini tuttavate asjade keskel, seda võimaluse korral ka hooldekodus.
