Jõuluvana Preediku looja Priit Seire: 1700 kommipaki laialijagamine annab sära silmi kogu aastaks
Juba praegu laekuvad jõuluvana Preediku pangakontole annetused, et enne aastavahetust ükski kohatud laps magusa kingituseta ei jääks.
Järvamaal teatakse ammu, et jõuluvana Preediku saabumine on tõeline jõuluime, sama lummuslik ja ulmeline nagu ufo maandumine lumehangede vahele. Suur punane põrisev auto, sähvivad, vilkuvad, võnklevad tuled. Võimas muusika uhkeist kõlareist. Ning kunagise pritsimasina katuselt suurest saanist lehvitab ootusärevatele lastele Preedik ise. Justkui kuningas.
Läbi küla sõitva, tuledes särava ja jõululauludest kumiseva Preediku auto järele on end alatihti rivisse sättinud hulk väiksemaid autosid. Kõigis lastel silmad suured kui tõllarattad ja näpud pikalt näitamas, et „päris jõuluvana!“.
Tellida ei saa
Preediku looja Priit Seire sai jõulunakkuse kaheksa aasta eest, kui käis lapsi traktoriga rõõmustamas. Suur traktor, mille taga järelkärus maailmatuma suur diivan koos jõuluvanaga sõitis läbi Järva-Jaani. Kõik ilmaimet tee äärde uudistama tulnud lapsed said jõulumaiuse.
Nüüd on Priit Seire juba jaanipäevast saati elevil, sest imeline imede tegemise aeg muudkui ligineb. Elevust lisavad Preediku kontole saabuma hakkavad annetused, mis mõeldud lastele kommide ostmiseks. Tuleb viie euro, viiekümne euro või ka saja ja enama kaupa – vahet pole. Peaasi et tuleb. Praeguseks on Preediku kommijagamise eelarve kasvanud 10 000 euro ligi.
Priit aga räägib: „Preediku teeb eriliseks see, et teda ei saa raha eest tellida. Preedik tuleb siis, kui on õige aeg, sõidab lihtsalt autoga ette.“
Sõiduvahendiks on praegu 1978. aasta Scania tuletõrjemasin. Kõik Preediku juurde tulnud lapsed kuulatakse ära ja kõik saavad paki.
Üks lapsevanem kirjutas Preediku kontole Facebookis nii: „Mind hämmastas, et tõesti jõuluvana kuulab nii hoolega laste luuletusi ja süveneb sellele lapsele, kes hetkel kommipakki „lunastab“. Ei ole varem kunagi näinud, et nii südamega ollakse selles kõiges sees.“
Priit peab sellist suhtumist ainuvõimalikuks – on ju laps tähtsat külalist aasta aega oodanud. Loomulikult tuleb palju tähelepanu pöörata.
Kord jõulujärgselt pihtis ta nii: „...saan aru, kuidas kõik laste emotsioonid on pugenud mu sisse ja seda kõike sellepärast, et teen seda kõike hingega ja kuulan iga lapse lugu, sest olen saanud aru, et lapse jaoks ei pruugigi olla alati kõige tähtsam kommipakk, vaid vahetu suhtlus jõuluvanaga, keda on oodatud pikka aega.“
Täitsa juhuslikult Preedik siiski ei liikle. Viimasel ajal, kui ettevõtmine muudkui kasvab, on Järva vallas avalikult teada antud, kus piirkonnas ja mis kellaaja paiku auväärt vanake komme jagab. No näiteks et sõiduplaan viib Preediku Peetrile, Koigisse, ka Tikupoisi restorani juurde, siis Järva-Madisele, Amblasse, Aravetele, Vajangule, Järva-Jaani, Koeru ja Vaosse. Aga kui tee ääres on kusagil lapsi ootamas, tehakse peatus ka seal.
Ega Preedik üksi enam hakkama saa, vaja on abilisi: küll auto juhtimiseks, küll kingituste laiali jagamiseks. Nii ongi autoroolis teinekord põhjapõder ja kaasas mitu päkapikku.
Küla vahel räägitakse, et Preediku päkapikuks olemine olla suur au ja võimalus. See pakub hingele palju, mõnikord võtab jõulurõõmu viimine isegi silmad märjaks.
„Üksinda ei teeks ma midagi,“ nendib Priit, tänu kellele on Järvamaal, aga otsapidi ka Virumaal ringi liikumas lihtsalt head tegev jõuluvana, kelle toimetusi on pärjatud ka mõnegi aasta teo laureaadi tiitliga.
Autode lummus
Aga vähe veel! Muuseumipealinnas Järva-Jaanis on Priidul Hobutalu muuseum. Sest kunagi ostnud ta Seidla laadalt hobuvankri ja sai nakkuse hobutöödega seotut koguda! Näiteks sellist niidumasinatest ja loorehadest alleed nagu praegu Priidu kodutalus, tõenäoliselt mujalt ei leiagi. Ja kuigi muuseumitäis kraami on juba koos, kogumine muudkui jätkub.
Ning kuna Priit oli varem autojuht ja nüüd autofirma omanik, siis ajab ka kõik autodega seotu tal silma särama. Tema koduõuel on omaette muuseumimaja, kus vaimustav mudelautode kollektsioon. Eraldi on seal nõukogudeaegsed mudelid ning ka ralliautod. Ja omaaegse tootmiskoondise Polümeer karvased nukud – samuti muljetavaldav kollektsioon.
Priit näitab neid ning räägib vajadusest ja plaanist ehitada kogukonna lastele mänguväljak, vajadusest ja plaanist edendada veelgi edasi kohalikku saunaelu, vajadusest ja plaanist hoida jätkuvalt elus Paide Rallyt.
„Isegi kui mu näpud oleksid põhjas, otsiksin ikkagi võimalusi midagi toetada,“ kostab Priit. Ta näitab oma kodus tuba, kus jõulude eel ei saavat isegi ringi pöörata, sest kõik on kokku pakitavaid jõulupakke täis. Abikaasa Riina parima pakkimisabilisena noogutab mõistvalt.
Teist aastat toimuv konkurss väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad elu Eestis edasi oma kogukonnas tegutsedes.
Žürii valis ligi 200 esitatud kandidaadi hulgast välja kümme nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini. Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus.
Kogukonna eestvedajaid tunnustavat konkurssi korraldavad Maaleht ja Coop. Võitja kogukonnale korraldame auhinnaks meeleoluka simmani.
