Kusagil 1970ndate alguses see „Pildid näituselt“ elektrooniline süntesaatoriversioon igatahes minuni tuli ja muidugi tekitas huvi originaali järele. Nii see hargnes. Kujunes teadmine, et klassika ei ole midagi igavat. Ja mis lapsena omandatud, jääb teadmiseks surmani. Eks ma toona muidugi nägin ka Mussorgski üsna hulluilmelist pilti siis ja seegi meeldis.