KUULA | Inimese kopsud peaksid vastu ka 160 aastat, süda ütleb enne üles

Sada aastat tagasi põdes iga 111nes Eesti elanik tuberkuloosi. Täna on TÜ Kliinikumi kopsukliiniku töö üks märksõnu kopsuvähi varajane avastamine.

8. juunil 2023 tähistas Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik 100. sünnipäeva. Kopsuhaigused on ajas muutunud, tõusnud on nende haiguste ravimise kompetents.

Võitlus tuberkuloosiga

1923. aastal, mida loetakse kopsukliiniku tegevuse alguses, oli patsientide päralt vaid üks arst. „Tartu Tiisikuse Nõuandla juhataja oli sisehaiguste eriala õppinud dr Klavdia Bežanitskaja, kelle üheks ülesandeks olid patsientide koduvisiidid. Nõuandlas olid võimalikud küll röntgenläbivalgustused, ent mitte haiglaravi.

Selle ajastu kopsuhaiguste märksõna ja väljakutse oli tuberkuloos, mida põdes iga 111 inimene rahvastikust. Kolmandik haigestunutest suri, kolmandik invaliidistus ning kolmandik paranes. Sealjuures haigestusid ka kopsukliiniku töötajad, ravides patsiente oma tervist ohtu pannes,“ kirjeldab sajanditaguseid olusid kopsukliiniku juhataja dr Rain Jõgi.

Täna on üle Eesti aastas kokku umbes 100 tuberkuloosi haigusjuhtu, mis näitab, et haigus on muutunud harvaesinevaks.

Tuberkuloosi kontrolli alla saamine tõstis fookusesse teised hingamisteede ja kopsuhaigused. Üheks selliseks haiguseks oli astma. Kui alguses vajasid astmahaiged ka haiglaravi, siis täna ned enam ei hospitaliseerita, kuna haigus on ravimitega enamikel juhtudest suurepäraselt kontrollitav.

„Leiutati“ ka päris uusi haigusi, näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mida diagnoositakse 1990. aastate algusest. Tegemist on vananevale ühiskonnale omase haigusega, enamasti ilmnevad haigusnähud inimestel, kes vanust 70 ja enam. Peamiseks KOK riskiteguriks on suitsetamine, nagu ka kopsuvähil, mille varajane avastamine on kopsukliiniku praeguse ajahetke üheks märksõnaks.

Haigusi ei jää vähemaks

Kopse võivad tabada veel mitmed erinevad bakteriaalsed haigused, viirushaigused ning seeneinfektsioonidest põhjustatud tõved, samuti interstitsiaalsed kopsuhaigused, granulomatoossed protsessid, süsteemsete sidekoehaiguste kopsumanifestatsioonid ja palju muud. Täpsem diagnostika ja paremad ravivõimalused ei vähenda haiguste hulka, nosoloogilisi ühikuid aastatega pigem lisandub.

„Meil on kõigil veel värskelt meeles COVID-19 pandeemia, mis mõjutas samuti kopsude tervist. Infektsioonid tulevad ja lähevad, ent kui tegemist on õhu teel levivate infektsioonidega, saavad sageli mõjutatud ka kopsud. Peame olema valmis selleks, et sarnane olukord võib korduda,“ rõhutas dr Jõgi.

Kopsude ressurss on tema sõnul üllatavalt suur. Kui vaadata haigeid, kelle kopsude funktsioon on väga kehv, siis isegi nemad surevad ikkagi südamepuudulikkuse tõttu. Kopsukliiniku juhi sõnul võiks inimene piltlikult öeldes oma kopsudega elada kasvõi 160. aastaseks, süda aga nii kaua vastu ei pea.

Kuidas on saja aasta jooksul muutunud kopsuhaiguste esinemissagedus, millele keskendutakse ravimisel täna, räägivad Maalehe taskuhäälingus Tervist! TÜ Kliinikumi kopsukliiniku juht dr Rain Jõgi ja kopsukirurg dr Tanel Laisaar.