Seireandmed näitavad, et sel aastal on oodata kuuse-kooreüraskite teist põlvkonda. Keskkonnaagentuur kutsub metsamajandajaid üles püünispuid langetama ja kahjustustest teada andma.
Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda – osa juunis koorunud mardikaid rajab haude juulis.
Massilise paljunemise korral on kuuse-kooreüraskid suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet. Eesti Maaülikooli emeriitdotsent Kaljo Voolma selgitab õppelehes „Sinu mets“, et metsa kasutuse seisukohast tähendavad üraskikahjustused puitmaterjali ja selle kvaliteedi kadu, aga ka metsa mittepuiduliste väärtuste alanemist. Näiteks on mõjutatud metsa puhkemajanduslik ja muu kõrvlakasutus - kuivanud puude ohtlikkuse tõttu on juba suletud matkarajad mitmel pool Saksamaa rahvusparkides.
Üraskikahjustused ja nende vältimise abinõud on Voolma pälvinud tähelepanu juba üle 300 aasta. Neist on kirjutatud paljudes metsanduslikes ja putukaid käsitlevates raamatutes sajandite tagant tänapäevani. Mõned tänapäevalgi aktuaalsed üraskitõrjevõtted on teada ammustest aegadest. Näiteks juba aastal 1707 anti Saksimaal üraskite noore põlvkonna hävitamiseks korraldus värskelt asustatud üraskipuud kohe raiuda ja koorega materjal, kui võimalik, metsast eemaldada või kohapeal koorida ja koored põletada.
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et saabunud soojade ja kuivade ilmade püsimisel võib üraskite teine põlvkond kooruda juba juuni keskel. Seega palume metsaomanikel tõrjega jätkata.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on esimesed helepruunid vastkoorunud noormardikad kevadel langetatud püünispuude koore all vähemalt Tartumaal juba tuvastatud. „On võimalik, et juuni lõpuks või juuli alguseks on noormardikad enamikus Eesti paigus valdavalt juba koorunud, kui niiskem ja jahedam ilm üraski arengut vahepeal ei pidurda,“ selgitas Denks.
Denksi ütlust mööda näitab feromoonpüünistega käesoleval nädalal tabatud isendite hüppeline tõus, et osa koore alt juba varem väljunud esimese põlvkonna vanamardikatest rajab sõsarhaude. See tähendab, et nende ja iseäranis peatselt kooruvate teise põlvkonna noormardikate meelitamiseks on käes aeg uute püünispuude langetamiseks. Siiski peaks olema eelnevalt kindel, et langetatavad püünispuud saavad juulis või augustis – täpsem aeg sõltub ilmast – metsast välja veetud. Vastasel juhul on parem jätta need nö teise ringi püünispuud üldse langetamata.
Tõrje kohta saab täpsemalt Keskkonnaportaalist. Samast leiab ka iganädalased üraskikahjude seirekokkuvõtted Eesti mandriosa maakondade kohta.
Püünispuude langetamise ja väljaveoga ning feromoonpüüniste ostuga kaasnevad metsaomanikule planeerimata kulud, kuid siinkohal on abiks riigi loodud üraskikahjustuste ennetamise toetus. Ennetavate tegevustega saab metsaomanik ära hoida suuri majanduslikke kahjusid, mida üraskid metsale põhjustada võivad. Toetuse abil on metsaomanikul võimalik osaliselt tehtud kulutusi tagasi saada. Üraskikahjustuste ennetamise toetuse taotluste KIKile esitamise tähtaeg on 13.09.2023. Täpsemat infot toetuse taotlemise kohta leiab Erametsaportaalist ning kohalikest metsaühistutest.
Keskkonnaagentuur kutsub nii metsaomanikke kui ka looduses liikujaid otsima ja võimalusel pildistama kuuse-kooreüraskite värskelt asustatud kuuski tüve läbimõõduga vähemalt 15 cm, mille võrad on rohelised, kuid tüve alumise osa koores on ümmargused üraskite sisenemisavad (läbimõõt ca paar mm) ja tüve jalamil leidub peent näripuru. Vaatlused saab edastada Keskkonnaagentuurile kasutades Loodusvaatluste nutirakendust. Nutirakendusega esitatud ning RMK üraski vaatluseid näeb Keskkonnaportaali kaardil metsa sektsiooni kihtidel.
