„Ove tuli Vormsile kümmekond aastat tagasi turistina ja otsustas, et see on elamiseks parim koht. Ta muidugi arvas, et hea rahulik ja inimtühi... Tegelikult käib meil praegu palju rohkem külalisi kui Tallinnas,“ muigab Liina. Külaliste seas on nii mandrilt pärit sõbrad-tuttavad kui ka saarerahvas – läbi astuvad naabrid Hosbyst või mõnest kaugemast külast.

Hosby on uuele elule ärganud viimase 7–8 aasta jooksul. Veel 2015. aastal polnud seal elektritki, suviti elati vaid kahes majas. Praegu on külas seitse suitsu (mitu uut elumaja on valmimas), kaks peret elab aastaringselt ja ülejäänud majade rahvaski ei ole lihtsalt suvevormsilased. Kõik võtavad külaelu puudutavate otsuste tegemisest osa, aktiivse põhituumiku moodustavad 15 inimest.

Elekter saadi Hosbysse 2016, kolm aastat hiljem koostati küla ühiste kavatsuste kokkulepe. See sündis nii, et inimesed tulid kokku ja panid kirja, mida tuleks nende arvates külaelu arendamiseks teha. Esimestel aastatel käidi talgute korras rannaala puhastamas ning tehti korda matkarada Skärestaini rändrahnuni.

Vanatehnika on Liina Jutile südamelähedane. Saksamaalt pärit Roburi bussi leidis ta Võrumaalt ja vahetas oma vana Volga vastu. Robur teeb nüüd Vormsil Retrobussi-sõite.

Haapsallu 15 minuti meretee

Aukliku külatee remontimiseks jäi aga oma jõududest väheks. „Pakkusin vallale välja, et aitame külaseltsiga selle parendamiseks raha leida. Kilomeetri ulatuses on teed nüüd remonditud ja võrreldes esialgse olukorraga on meil praegu luks tee! Lautri puhastamisest ja mitme maja ehituselt tulnud täitematerjal läks ka kõik teeparandusse.

Niisugune nägi Hosby külatee välja, enne kui külaelanikud selle parandamise ette võtsid.
Praegu näeb Hosby külatee välja selline. „Võrreldes esialgse olukorraga, on meil praegu luks tee!“ lausub külavanem Liina Jutt. Järgmine eesmärk on saada tee tolmuvabaks ja mustkatte alla.

Lautri ehk paadisadama mõte tuli sellest, et Hosbyst on Haapsallu ja Rohukülla ainult 10–15 minuti meretee ja mitmel naabril on paat. Oma paadiga randumise võimalus meelitab ka külalisi ligi, seega on paadisild külale ja kogu saarele lisaväärtus,“ meenutab Liina.

Tellitud sai eksperthinnang ja tegevuskava, lõpuks saadi toetust nii lautri arenduseks kui külaplatsi ehituseks. Ka ohutusstendi ja rannaäärse mööbli soetamise projekt oli edukas. Et oleks lihtsam projekte kirjutada, loodi kolm aastat tagasi MTÜ Hosby Külaselts ja külarahva soovil asus Liina selle juhiks. Mullu valiti ta ka külavanemaks.

„Mõnes mõttes on need sarnased ametid, aga ma ise näen külavanemal suurt rolli vallaga suhtlemises. Info annan oma inimestele kohe edasi ja koos siis otsustame, kas ja kuidas saame saare arengule kaasa aidata,“ selgitab Liina. „Kuna külas elavad praegu pigem nooremad inimesed, kelle eesmärgid ja ideed on sarnased, saame ka hõlpsamalt tegevusi planeerida ja neid hiljem ellu viia. Kõigepealt peetakse silmas küla heaolu, seejärel mõeldakse külaliste ja turistide peale, aga lähtume ikka kogu Vormsi arengusuundadest, mitte ei aeta mingit oma küla asja.“

Hosbyranna lauter.

Lauter on nüüd küla au ja uhkus. Kohe paadisilla kõrvale loodi elektriühendus ja otse sillal võib võtta sooja dušši. Järgmisena paigaldatakse veeohutusstend ja mööbel. Liina arvates võiks tulevikus sealt leida ka näiteks päästevestid ja jalgrattad, nagu Kihnus. Eestimaal ringi liikudes jälgib ta hoolega, mida mujal turistide heaks on tehtud ja mis võiks paremini korraldatud olla.

Rannarahva muuseumis jäid külavanemale silma ilusad postkastid. Kuna need meeldisid kõigile naabritele, tellitigi kogu külale – ka nende kruntide juurde, kus veel hooneid polegi – ühesugused „majakesed“, mille peal kinnistu nimi. Ka üks Vormsi keskuse, Hullo küla elanik soovis endale samasugust. Võib-olla on Vormsil ühel päeval kõik postkastid sellised?

Liina pakkus idee välja ja nüüd on kõigil Hosby küla majadel sellise kujundusega postkast.

Hosby külaplatsil toimuvatele pidudele, olgu volbriöö, jaanituli või muinastulede öö, on kõik oodatud. Naaberküla rahvast on ikka tore näha ja eriti hea meel on, kui põliselanikud õlale patsutavad, et olete tublid ja teie küla on nii äge.

Kellel on kogukonnale midagi anda, selle võtab kogukond ka vastu

Liina Juti sõnul on tema Vormsile sattumises „süüdi“ saarel elava klassiõe ema Ene Sarapuu.

Ene juures veetis Liina oma esimesed lapsepõlvesuved ning hea läbisaamine ja koostöö iseloomustab nende suhet siiani.

Mitmekordse Vormsi vallavanema Ene sõnul on väikeses kogukonnas väga oluline, et põliselanikud tulija omaks võtaksid ja Liina „sobis“ Vormsile algusest peale.

Elanud Vormsil enam-vähem paiksena alles neli aastat, on Liina jõudnud nii oma küla kui kogu saare jaoks palju ära teha. Sarapuu hinnangul aitab tema aktiivsus ja avatud olek kogukonna liitmisele palju kaasa, kõik saavad oma ideid välja pakkuda ja ettepanekud kaalutakse läbi – ei ole nii, et mida Liina ütleb, seda tehaksegi.

Kõik algas ühest telgist

Liina Juti ühiskondlik tegevus Vormsil ei piirdu ainult Hosbyga. Kui üks kohalik õpetaja mõni aasta tagasi tahtis loodusringi lapsed märtsikuus metsa telkima viia, pöörduti Liina kui Kaitseliidu liikme poole – ehk saab sealtkaudu ahjuga telgi.

Lõpuks sõitis saarele kaks militaarveokit instruktori ja noorterühmaga ning toimus ülimenukas laager, mida on mitmeid kordi veel tehtud ja Vormsil tegutseb nüüd Kaitseliidu noorterühm.

Samuti on Liina pannud Vormsi liikuma. Töö kaudu puutus ta kokku terviseedenduse äpiga YuMuuv ning lõi seal „Vormsi saare sportliku väljakutse“. Sellega on liitunud paarsada inimest, mh võistlevad parvlaeva Ormsö meeskond, Ruhnu ja Kihnu kogukond. Külaliste kategoorias saavad liituda saarerahva head sõbrad, väljakutsed toimuvad üle kuu.

Oma põhitöökohal Telias töötab Liina viimased kolm aastat osakoormusega, sest elu Vormsil nõuab järjest rohkem aega. Ühiskondliku tegevuse kõrval pakub ta majutusteenust Hosby Päkapikumajas, peab Retrokohvikut ja sõidab Retrobussiga. Ta märgib, et kui turist saab jääda mitmeks päevaks, läheb ta ka mitu korda poodi ja kohvikusse ning kasutab teisigi teenuseid. Ja Retrobuss toob nii saarerahvale kui külalistele naeratuse näole.

Päkapikumaja on osa Liina pakutavast turismiteenusest. Hosby küla lõpus asuvad majad on kujunenud omaette vaatamisväärsuseks, mida tullakse ka niisama uudistama ja pildistama.

Liina olulisemad teod Vormsil

Liina Jutt on Hosby külavanem, MTÜ Hosby Külaselts juht ja peamine projektikirjutaja.

Külaselts korraldab Hosby elu, taotleb toetusi kulukamate ettevõtmiste rahastamiseks ja panustab ka ise. Toetuste toel on arendatud Hosbyranna lautrit, peatselt saabub mööbel ja veeohutusstend rannaalale. Omal jõul on koristatud rannaala, korrastatud sõiduteed, paigaldatud küla infostend ja majade juurde ühesugused postkastid.

Külarahvas tegi korda matkaraja kohaliku vaatamisväärsuse Skärestaini rändrahnuni ja rajas külapidudeks lõkkeplatsi.

Hosby küla kandideeris mullu aasta külaks ja jõudis finaali, kolme parema hulka.

YuMuuvi äpi abil on Liina Jutt pannud vormsilased liikuma ja „sammude tegemise väljakutsega“ liituma. See algas koroonapandeemia ajal, nüüd võtavad väljakutsest osa ka parvlaeva Ormsö, Kihnu ja Ruhnu inimesed, kes vormsilastega võistlevad.

Mullu kevadel, Ukraina sõja alguses, küpsetas Liina oma Retrokohvikus 300 pirukat ja saatis need kohalikku poodi müüki. Pirukamüügist saadud raha eest hankisid ukrainlased militaarvarustust.

Kaitseliidu tegevliikmena oli Liina üks organisatsiooni noortelaagrite korraldamise algatajaid Vormsil.

Liina eestvedamisel toimuvad Vormsil autoorienteerumise võistlused, kus mandriinimesedki kaasa löövad.

Tänu tema huvile uunikumide vastu sõidab saarel Retrobuss.

Retrokohviku perenaine Liina Jutt toob külalistele kuumal suvepäeval jahutavat jäätisekokteili.

„Kogukonna hing 2023“

Teist aastat toimuv konkurss väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad elu Eestis edasi oma kogukonnas tegutsedes.

Žürii valis ligi 200 esitatud kandidaadi hulgast välja kümme nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini. Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus.

Kogukonna eestvedajaid tunnustavat konkurssi korraldavad Maaleht ja Coop. Võitja kogukonnale korraldame auhinnaks meeleoluka simmani.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena