Argo Ideon: need eesti keelde panemata raamatud paljastavad sõja absurdset olemust

Tegelikult peaks küll algama kontrollküsimusega: kas olete juba läbi lugenud Jonathan Littelli „Eumeniidid“, mis hiljaaegu ka eesti keeles ilmus?

Sest kui sõjakirjandusest üldse rääkida, siis „Eumeniidid“ on selline raamat, mis paneb märgi maha ja millega tulevikus ilmuvat kõrvutama hakatakse.

Jah, võrreldes „Eumeniididega“ on taanlasest autori Sven Hasseli (1917–2012) teosed märksa vähem pretensioonikad. Tema jutukad on puhas odavkirjandus, mis kõditab lugeja madalamaid instinkte. Aga midagi on ka ühist ja see on absurditaju. „Eumeniidides“ hoiab puhas absurd rohkem tagaplaanile, ilmudes ainuõigetel hetkedel, et siis raamatu lõpus kulmineeruda; Sven Hasseli sõjalugudes loobitakse sulle absurdi labidaga otse silmnäkku. Olukorrakoomika põimub koleduste ja brutaalse julmusega, aga mõjub kokkuvõttes realistlikult, sest eks olegi ju sõjapidamine inimkonna üks jäledamaid-absurdsemaid väljamõeldisi.