Jah, võrreldes „Eumeniididega“ on taanlasest autori Sven Hasseli (1917–2012) teosed märksa vähem pretensioonikad. Tema jutukad on puhas odavkirjandus, mis kõditab lugeja madalamaid instinkte. Aga midagi on ka ühist ja see on absurditaju. „Eumeniidides“ hoiab puhas absurd rohkem tagaplaanile, ilmudes ainuõigetel hetkedel, et siis raamatu lõpus kulmineeruda; Sven Hasseli sõjalugudes loobitakse sulle absurdi labidaga otse silmnäkku. Olukorrakoomika põimub koleduste ja brutaalse julmusega, aga mõjub kokkuvõttes realistlikult, sest eks olegi ju sõjapidamine inimkonna üks jäledamaid-absurdsemaid väljamõeldisi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid