Lümanda külavanem Anni Roost pani inimesed väga eriskummalisel viisil kiviaeda ehitama: valmis on 116 meetrit!
(3)„Meil on siin kõik olemas ja mina külavanemana ei pea muretsema kallite ehitusprojektide pärast, vaid soovin tekitada ja arendada kõiki inimesi siduvat kogukonnatunnet,“ kirjeldab Lümanda külavanem Anni Roost oma kodukohta.
Saaremaa lääneservas asub Lümanda nagu vanajumala selja taga. Juba sovhoosiaegadest on see olnud heal järjel asula, kust ei puudu kool, lasteaed, pood, töökohad ega muu vajalik elu toimimiseks.
Anni Roost jutustab, et kuus aastat tagasi tegid nad abikaasaga otsuse kolida maale, sest maal kasvanuina tahtsid nad oma lastele anda samasuguse võimaluse.
„Minu juured on Lümanda lähedalt Lahetaguselt, abikaasa on siitsamast,“ selgitab Roost, miks valik Lümanda kasuks langes. „Enne laste sündi ma ei mõelnud üldse kogukonna olulisusele. Käid tööl, elad oma elu ja on täitsa tore. Aga pärast laste sündi hakkasin mõtlema, et ma tahaksin, et nad kasvaksid üles sellises kohas, mille üle oleksid eluaeg uhked. Et nad ei kipuks siit esimesel võimalusel minema, kuna siin ei ole midagi huvitavat teha.“
Ta märgib, et Lümandas on tegelikult kõik toimivad suured asjad olemas: teed ja ühiskondlikud hooned on korras ning puudub vajadus midagi suurt kohe ehitama hakata. Ainus asi, millest oli puudus, oli see oma kogukonna tunne. „Näiteks meie kõrval asuv Leedri küla on sellise tugeva ühe küla tundega. Lümandas pole seda aga kunagi olnud ja see oli minu jaoks kõige suurem väljakutse.“
Kolm aastat tagasi avas Anni Lümandas Lääne-Saaremaa esimese ilusalongi. Juuksur on ju teadagi poole kohaga psühholoog ning juuksuri juures kuuleb kõike, mis külas tehakse.
„Seal oli mul kerge jälile saada, mis külas toimub, millest on puudus, kes on tegijad, kes kellega suhtleb,“ sõnab ta. „Sealt sai ka alguse minu huvi hakata külas midagi ära tegema ja siis pakkus tollane Saaremaa valla Lümanda teenuskeskuse juhataja Jaanika Tiitson mulle külavanema ametit. See on vajalik selleks, et keegi peab tegema näiteks rahalisi taotlusi ja vallaga suhtlema. Kuna ma sellise tegutsejahingega kord juba olen, siis mõtlesin, et miks mitte. Ma ei mõtle nii, et las teised teevad. Kuna mul tahtmist ja jaksu on, siis annan endast ka parima ja teen asjad ära. Nüüd on kaks ja pool aastat meeletu kiiruse ja entusiasmiga läinud.“
Müüs kiviaia meetrikaupa maha
Anni meenutab, et hakatuseks tuli kaardistada, mis oleks külas vaja kõigepealt ära teha. Tegelikult on ju kõik valmis ja toimib, küla heakorra eest on alati hoolt kandnud kas sovhoos või vald. Inimesed elavad kas kortermajades või eramutes oma elu, käivad tööl, suhtlevad sõpradega, kuid küla ühiseid tegemisi ja kogukonnaelu polnud Lümandas sinnamaani toimunud.
„Esimese asjana mõtlesin, et peaksime midagi koos ära tegema. Selleks ettevõtmiseks sai talgupäev küla keskel asuva teeristi võsast puhastamiseks. Seega võtsime talgupäeval kogu võsa maha, aga sealt tuli välja lagunenud kiviaed ja nii tekkis plaan ka kiviaed korda teha,“ meenutab Anni.
Kuna kiviaia jaoks rahastust parasjagu saadaval ei olnud, tuli Annil mõte müüa see meetrikaupa maha ehk siis iga soovija sai panustada raha, mille eest meister ladus meetri kiviaeda. Päris suure üllatusena oli soovijaid väga palju, tulid talud, seltsingud, klassid jne. Ja et asi oleks veelgi atraktiivsem, tekkis Annil mõte tähistada kõik panustajad nimetahvlitega, mis on nüüd kiviaia küljes ilusti nähtaval. Et projekt osutus nõnda populaarseks, jätkatakse kiviaia ehitust teisel pool teed samal põhimõttel.
Selle töö käigus on küla saanud ka hoopis teistsuguse ilme: see on avaram ja kogu küla paistab tulijale kätte.
Torm aitas seiklusparki teha
Järgmine suurem ettevõtmine Anni eestvedamisel oli seikluspark. See idee tuli külarahva hulgast, et noortel oleks vaja kohta huvitavaks ajaveetmiseks. Sobiv koht leiti spordiväljaku lähistelt, kus varem oli prügimägi.
„Selle rahastuse saamiseks oli vaja kirjutada projekt, mida ma polnud kunagi ühtegi kirjutanud,“ meenutab Anni. „Leidsime Saarte Koostöökogu kaudu PRIA kogukonna arengumeetmest sobiva investeerimisvõimaluse. Projektikirjutamine õnnestus, saime selle tarvis 20 000 eurot. Minu soov oli, et see rada oleks kõigile, et siin saaksid tegevust leida nii suuremad kui väiksemad lapsed. Seetõttu tuligi park madalseiklusrajaga ja väiksematele sai tehtud oma nurk, et nad saaksid ka iseseisvalt seiklemist nautida.“
Peale raha on kogukond panustanud lugematu hulga tunde vabatahtlikku tööd. Korraldatud on viis talgupäeva, lisaks traktori töötunnid.
Ka platsi katmiseks vajalik puiduhake tuli kohalikelt. Kõik, kellel oli detsembrikuu tormist oksarisu, tõid selle seiklusraja juurde kokku ja sellest sai 10 suurt traktorikärutäit hakkpuitu, mis talgu korras laiali veeti. „See oli juba tõeline ühistöö, mis tekitas kogukonnatunde, mida raha eest ei saa,“ rõõmustab Anni.
Nüüdseks on inimesed juba harjunud ühiselt kogukonna heaks panustama ja Anni ei pea enam väga palju rääkima ega helistama – inimesed tulevad ise abi ja nõu pakkuma.
„Tore, et rahvas on nii hästi kaasa tulnud. Ma näen neid positiivseid muutusi juba paari aastaga. Paljud kohalikud inimesed on öelnud, et kahe aastaga on nii palju muutunud ja esimest korda tuntakse end kogukonnana. See ongi minu jaoks kõige suurem innustus, mis mulle üldse tulla saab. Ma pole terve elu jooksul saanud nii palju kallistusi ja tänu kui selle aasta jaanipeol. Inimesed tahavad midagi positiivset sellisel äreval ajal, kus me parasjagu elame. Tahame oma rahulikku ja turvalist pesa hoida ja paremaks muuta.“
2020. aastal rajati Lümanda keskusesse üheksa korviga kettagolfirada. Nüüdseks on see Saaremaal ametlik rada, mis on varustatud ka rajakaardiga ning raja alguses on tasuta golfiketaste laenutus.
Lümanda kiviaia projekt. Esimese etapiga rajati 116 meetrit kiviaeda, mida rahastati nii, et iga soovija sai rahastada ühe meetri kiviaia rajamist, mis tähistati ka vastavalt kiviaia külge paigutatud plaadiga. Kuna ettevõtmine osutus väga populaarseks, jätkatakse projekti teist etappi, mille käigus peaks valmima veel 170 meetrit.
Madalseikluspark. Kõikidele ümberkaudsetele noortele ja lastele mõeldud tasuta madalseikluspark rajati PRIA toetuse ja kogukonnaliikmete vabatahtliku tööga.
Kõigiga hea klapp, isegi vallaga
Külavanema töö näpistab palju aega ja energiat nii töö kui ka pere arvelt. Palgatöö tuleb ikka ära teha, nendib Anni, kuid kuna ta on oma aja peremees, saab sobival ajal ka kogukonnale vajalikke asju ajada.
Pereelu saab aga edukalt kogukonna tegemistega siduda. „Olen oma peret väga palju küla tegemistesse kaasanud ja mu poisid on igal pool minuga kaasas. See ongi õigupoolest kogukonna mõte, kui tehakse kõike koos, ka lastega.“
Anni lisab veel, et paljud asjad tulevad kuidagi loogiliselt ja iseenesest, nii et ei pane nende tegemist justkui tähelegi.
„Tegelikult on mul tööd isegi vähemaks jäänud, sest inimesed on hakanud märkama, pakuvad abi ja teevad seda palumatagi. Kuna olen lasteaia MTÜ juhatuses, õpetan koolis noortele ettevõtlust ja olen juuksur, siis tunnen kõiki oma kogukonna inimesi. Meil on siin kõigiga hea klapp, isegi vallaga. Kuigi paljud kritiseerivad, et vald on suur ega jõua iga piirkonna probleemidega tegeleda, siis meil on vallaga suhted head. Ma ei ole nõudja tüüp, pigem selline pehmo ja olen alati väga ettevaatlikult midagi küsinud, kunagi ei ole nõudes peale lennanud. Ja kõik on kuidagi lahenenud, omavahelise suhtluse üle ei saa küll kurta. Arvan, et see on ka inimestes kinni. Kui ma lähen juba sellise suhtumisega, et nagunii nad midagi ei tee ega aita, siis ma arvan, et mul jääksid pooled asjad tegemata. Kui oled tige ja kibestunud, siis mis kogukonnatunnet sa luua suudad!“
Anni hinnangul on maal elamise parim pool see, et inimesed on väga sõbralikud. Kõik tunnevad kõiki, elatakse üksteise tegemistele kaasa ja üldse mitte paha pärast, vaid positiivselt. Lümandasse tuleb inimesi juurde, mitte ei lähe ära.
„Kuna mind võeti omal ajal siin väga soojalt vastu, siis nüüd on minu asi hoolitseda, et uued tulijad tunneksid end kohe koduselt meie turvalises kogukonnas. Ja kui me seda ühiselt arendame, siis lähevad asjad veelgi paremaks,“ leiab Anni.
Teist aastat toimuv konkurss väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad elu Eestis edasi oma kogukonnas tegutsedes.
Žürii valis ligi 200 esitatud kandidaadi hulgast välja kümme nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini. Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus.
Kogukonna eestvedajaid tunnustavat konkurssi korraldavad Maaleht ja Coop. Võitja kogukonnale korraldame auhinnaks meeleoluka simmani.
