Fredi Vilumets toimetab kümnehektarilises metsas, mis asub Ida-Virumaal. Vaade avaneb otse tuhamägedele ja mets kasvab allmaakaevanduste peal. Õõnestatud maapind metsa muul moel ei mõjuta, kui et kohati tekivad vajumised ja millegipärast arvavad ümbruskonna elanikud, et tekkinud augud on parajad prügi ladustamiseks.
Fredi ja vend Toomas toimetavad emale kuuluvas metsas tema volitusel ning kõiki tegevusi kooskõlastades. Siiamaani on ta peamiselt metsa võsast puhastanud ja tühjematesse kohtadesse istutanud. Lageraiet ta teha ei plaani, puitu on kasutanud vaid oma tarbeks kütteks. „Eesmärk on kasvatada ilus parkmets, kus saaks jalutada, nautida värsket õhku ja linnulaulu kuulata,“ ütleb Fredi.
Ise on ta linnapoiss, metsaga hakkas tegelema kolm aastat tagasi. Ühistusse Fredi ei kuulu ja ka konsulendi soovitusi pole kasutanud, toimetab internetist loetu ja iseenda parema äranägemise järele. Konkursist sai ta teada sotsiaalmeediast.
Varem asus sel alal karjamaa, mets on hiljem ise peale kasvanud. Osa sellest peteti perelt metsikutel 90tel välja, seal laiub nüüd looduslikult tekkinud noorendik ehk võsa, mis ootab valgustusraiet.
Maapind on viljakas ja seal kasvavad kuused, kased, haavad ja lepad, kuid külluses ka väheväärtuslikke puuliike, mis tuleks hoolduse käigus välja raiuda. Konkursižürii soovitab jätta väikesed haavatukad puutumata, et põder ei pääseks sinna puude koort närima.
Looduslikult tekkinud tühimikesse on Fredi päris palju ka istutanud nii kaske, kuuske ja mändi. Viimane on sel viljakal kasvukohatüübil üsna originaalne idee. Sellises kohas peab valgusnõudliku männi väljakasvatamiseks hirmus palju võsa ja rohu eemaldamisega vaeva nägema, pealegi kasvab mänd ilusam ja sirgem vähemviljakal maal.
Viimane pole Fredi jaoks nii oluline, sest tema peamine eesmärk pole puidutulu, vaid silmailu. Nii on ta metsa korralikud rajad sisse niitnud. Kõik hooldused teeb ta ise trimmeriga ja aiatraktoriga. Radade äärde on ta istutanud kuusehekki, metsapiirile rea kaski, tühjale heinamaale mändideringi.
Väikeses häilus peidab end palavuse eest raskeveohobune, temale mõeldud koplit on samuti plaan metsa laiendada. Ühelt poolt on see hea mõte, sest hobune sööb sealt võsa vähemaks, teisalt võib ta tallata noori puutaimi ja ajaviiteks suuremate puude koort närida.
Komisjon soovitab metsaomanikul siiski ühistu pakutavat nõu kasutada, sest metsaomaniku soov on küll kõige olulisem, kuid kogenud metsamehed oskavad paremini ette näha, mis iga tegemine või tegematajätmine metsas pikemas perspektiivis kaasa toob.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
