Peeter Änilane Tartumaalt on konkursil osalejaist ilmselt kõige mitmekülgsema metsakasutusega, osates ära kasutada suhtelisest raskel maal kasvava puidu ning hinnates samas ka kõiki teisi metsahüvesid alates kasemahlast kuni loodusväärtusteni. Peamine tulu tuleb küttepuudest.
Tema 35 hektarit on peamiselt kõdusoomullal olevad puid täis kasvanud heinamaad, kuhu ta kujundab segapuistuid. Kraavitus pärineb 1970. aastatest, kohati on seda puhastatud. Nii pehmel maal ja ebaühtlastes metsades ei näe ta mõtet taimede mahapanekuks maapinda ette valmistada, kuid istutab kõvasti kohtadesse, kus looduslikku uuendust ei ole.
Väikesed kuused ja sanglepad on tokkidega tähistatud, et neid hooldades üles leida. Istutada aitavad pere, sõbrad ja kaaslased seeniormeeste klubist. Lapselapsed aitavad ka näiteks ulukitõrjeks kasutatava Trico kandmisel taimedele.
Loomi on metsas palju. Lisaks põtradele ja kitsedele, kelle eest tuleb metsa kaitsta, käib ka pidev võitlus kobrastega. Samas on metsas ka kaitsealuseid liike – kaks konnakotkast ja karu. „Need on vajalikud, neid peab olema,“ ütleb Änilane.
Kuigi Änilasel on segametsad, kummitab ka seal kuuse-kooreürask. Nende jaoks on üles pandud kaks feromoonpüünist, mille vanne on ta kinni püütud putukatest juba sel aastal 200 korda tühjendanud. Kõiki aga nii ikka kinni ei püüa ja allesjäänud kuusetukkadel on juba kolletava võra järele näha, et ka need puud on kahjustatud ning ilmselt tuleb lähiajal maha võtta.
Tänu sellele, et PRIA kinnitas tema Vooremaa metsaühistu kaudu plaanivälisel toetusvoorul esitatud taotluse hooldusraideks ja ulukitõrjeks perioodil 2022-2024, on ta juba teostanud harvendus- ja valgustusraiet ligikaudu 13 hektari ulatuses plaanitust enam. Valgustamiseks on kasutusel moodsate võsalõikurite kõrval ka võsavikat käsitsi tööks.
Suur osa sellest sai hooldatud ka kolm aastat tagasi, aga lepp, sarapuu ja toomingas kasvavad ju kiiresti. Võsatöid teeb Änilane ise ja vajadusel palkab lisajõudu. Harvendus- ja muudeks raieteks tuleb tehnika enamasti ühistu kaudu. Väljaveoks on Änilase lemmikmasin Valtra, mis on kerge, laiade ratastega ega upu pehmel maal nii kergesti ära.
Seekord läks harvendustega hästi, sest puidu hinnad olid kõrged ja tal õnnestus müüa isegi korralikku haavapakku saeveskitele hinnaga 120€/tm. Veerand sellest puuliigist läheb siiski paberipuuks või kütteks, sest mädanikku tekitav haavataelik on väga levinud.
Metsaomanik on ta olnud 25 aastat, kuulub Vooremaa Metsaühistusse ja on metsamajandajate konkursil ka varem osalenud. „Nii kui mingi probleem on, helistan ühistusse ja see lahendatakse,“ ütleb ta. Puidumüüki korraldas küll koos ühe teise koostööpartneriga, kes samas kandis toimetas.
Teadmised metsas toimetamiseks ütleb ta pärinevat pikaajalisest praktikast alates 1970. aastatest, metsandusalastelt seminaridelt, metsaühistu teabepäevadelt ja erialasest kirjandusest, muuhulgas ka Maalehest ja ajakirjast Eesti Mets.
Kahel viimasel sügisel on Änilane Metsarahva päeva raames korraldanud huviliste vastuvõtu ja ringkäigu oma metsakinnistutel, tutvustades metsamajandamist ja metsa loodusrikkusi.
Üks kasetukk on nakatatud chagaga. Sinna-tänna on kultiveeritud karulauku. Kased annavad mahla. Pered saavad jõulude eel käia kuusetoomisretkedel, jättes vastutasuks metsa loomadele ninaesist.
Klientuur kõigile neile hüvedele tekib koos Änilase põhitegevuse – küttepuude müügiga. Sealt tuleb põhitulu, ja oma metsa materjali kõrval on ta seda ka juurde ostnud. Küttepuude vajadust ennustab ta jahimeestelt saadud seapõrna järgi, mis oskajale vaatajale näitab, kui külm talv tuleb.
Ta on spetsialiseerunud kvaliteetsele kuivale küttepuule, küsides selle eest korralikku hinda, mis praegu on kaks aastat kuivanud halgude eest 120-150 €/rm. Vahel mõni kunde läheb odavamat otsima, aga tuleb tagasi, sest halupuude turul on tüngasaamisvõimalusi mitmeid.
Tarbepuidust suur osa läheb pojale, kes valmistab väikeehitisi ja teeb muud puutööd. Lisaks muule on Änilane kaitseliitlane ning ka tema metsades toimuvad õppelahingud.
Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.
Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.
2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.
Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast.
Alates 14. augustist algab veebis rahvahääletus, kus saab valida Maalehe lemmiku!
